• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Norra liidab firmad

    Moelveni tegevdirektor Frode Alhaug oli ülimalt rahul, kui Forestia emafirma Norske Skogi juhatus andis lõpuks nõusoleku kahe firma ühinemisläbirääkimisteks. Alhaugi auahneks unistuseks on ümber korraldada kogu Norra ja Rootsi saetööstus, et paremini Soome konkurentsile vastu seista.
    «Kuna rentaablus on puidutööstuses ebarahuldav, siis tuleb meil kiirustada, sest muidu võib kompetentsus väheneda ja investorite huvi taanduda,» leiab Moelveni tegevdirektor. Tema arvates on Norras ja Rootsis ruumi kahele või kolmele suurele puidutööstusfirmale, mis on sama palju kui Soomes.
    Suured Rootsi firmad on minetanud oma varasema tugevuse, sest nad pole saetööstust prioriteediks seadnud, arvab norralane. Sama lugu on Norske Skogiga, mis peab Forestias oma põhitegevuseks ajalehepaberi ja tselluloosi toomist, mitte saetööstust.
    Forestia annab 30% Norra saematerjali- ja 85% puitplaaditoodangust. Uue firma käive tuleb 6,65 miljardit Eesti krooni ning tootmismaht 1,7 miljonit tihumeetrit saematerjali ja 500 000-600 000 tihumeetrit töödeldud puittooteid. Oslo börsil noteeritud Moelvenil on suur osa tootmist Rootsis ja selle suuruselt kolmas aktsionär on Svenska Handelsbanken 6,11 protsendiga.
    Põhjala saetööstuses on ühinemistele ruumi küllaga nii riikide vahel kui ka sees, sest Rootsis on veel rohkesti ja Norras vähem väikseid ebarentaableid saetööstusi, arvas Soome Metsäteollisuus RY tegevdirektor Bo Borgström.
    UPM-Kymmene esindaja Kari Makkonen sõnul on Euroopa saetööstus nõnda killustatud, mistõttu Moelveni ja Forestia ühinemise mõju jääb väikseks -- Euroopa turust moodustavad norralased ainult 2% ja suurim, Stora Enso 5%.
    Autor: ÄP
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

E-resident: õiglased tasud Eesti loomemajandusse!
Rohkem kui 70 aastat pärast loojate õiguste fikseerimist ÜRO inimõiguste deklaratsioonis on paljude autorite tasustamine endiselt kõike muud kui õiglane ja läbipaistev, kirjutab ettevõtte Digiciti asutaja ning Eesti e-resident Philippe Rixhon.
Rohkem kui 70 aastat pärast loojate õiguste fikseerimist ÜRO inimõiguste deklaratsioonis on paljude autorite tasustamine endiselt kõike muud kui õiglane ja läbipaistev, kirjutab ettevõtte Digiciti asutaja ning Eesti e-resident Philippe Rixhon.
Läti ükssarvikulootus kaasas lisaraha
Suuresti Läti börsifirmale HansaMatrix kuuluv ja Kanadas börsiplaane pidav Lightspace Technologies kaasas 2 miljonit eurot noteerimiseelse konverteeritava üleminekulaenuga.
Suuresti Läti börsifirmale HansaMatrix kuuluv ja Kanadas börsiplaane pidav Lightspace Technologies kaasas 2 miljonit eurot noteerimiseelse konverteeritava üleminekulaenuga.
Coop Panga tippjuht: usaldust tuleb treenida
Juhtidel peaks olema julgust usaldada oma töötajaid ning juhul kui eesmärgid täidetakse, siis peaks andma präänikut, mitte piitsa, rääkis Coop Panga riskijuht Heikko Mäe.
Juhtidel peaks olema julgust usaldada oma töötajaid ning juhul kui eesmärgid täidetakse, siis peaks andma präänikut, mitte piitsa, rääkis Coop Panga riskijuht Heikko Mäe.
Raadiohommikus: Eesti suurim pank ja tööstuste kriisiplaanid
Teisipäevases Äripäeva raadio hommikuprogrammis räägime lisaks sõja mõjudele ka kasvavate intressimäärade ja kiire hinnatõusu tagajärgedest nii ettevõtetele kui tarbijatele.
Teisipäevases Äripäeva raadio hommikuprogrammis räägime lisaks sõja mõjudele ka kasvavate intressimäärade ja kiire hinnatõusu tagajärgedest nii ettevõtetele kui tarbijatele.
Viimse hetkeni ellujäämist lootnud ettevõte heitis hinge
13. reedel läks lõplikult pankrotti pika ajalooga Eesti ekspedeerimisfirma Mep Trans, mille omanik Denis Belov kõigest kaks nädalat tagasi ütles, et olukord pole veel täiesti lootusetu. „Võitleme,” ütles Belov siis.
13. reedel läks lõplikult pankrotti pika ajalooga Eesti ekspedeerimisfirma Mep Trans, mille omanik Denis Belov kõigest kaks nädalat tagasi ütles, et olukord pole veel täiesti lootusetu. „Võitleme,” ütles Belov siis.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.