Kristi Malmberg • 16 september 1999

Rask: korruptiivsus Eestis pole praegu riigi funktsioone takistav

Milline on teie hinnang Tallinna linnakohtu ametniku altkäemaksuvõtmisele?

Lähtume sellest, et kõik teie poolt esitatud andmed leiavad kontrollimisel kinnitust. Sellisel juhul on selle inimese karjäär eluks ajaks Eesti justiitsorganites lõppenud. Me teeme kõik selleks, et viimase tõeterani asi välja selgitada ja see inimene peab saama kriminaalkaristuse.

Milline menetluskäik juhtumile antakse?

Linnakohtu osa peaks selles olema suhteliselt tagasihoidlik. Sellega hakkab tegelema uurimisasutus kui kriminaalasjaga ja uurimise tulemusest sõltub kaheldamatult ka selle inimese saatus. Kindlasti toimub selle juhtumi analüüs justiitsministeeriumis, sellest tehakse oma järeldused. Iga sellise juhtumi ilmsikstulek on selge märk, et kusagil on midagi jäänud tegemata.

Kui palju olete oma varasemas tegevuses advokaadina altkäemaksudega kokku puutunud?

Kuna ma ei kuulu nende isikute hulka, kes kasutavad oma tegevuses ebaseaduslikke vahendeid, siis isiklik kogemus altkäemaksudega puudub. Olen püüdnud ka kõiki oma noori kolleege samas vaimus kasvatada. Advokaat on asjaajaja ja tihti on kiusatus, eriti kui klient veel tungivalt peale käib, et advokaat võiks vahendada mingit summat kohtunikule või prokurörile. Eestis on valdavalt sellised advokaadid, kes sellisele pakkumisele kategoorilise «ei» ütlevad. Kui palju on teistsuguseid advokaate ja prokuröre, on eksperthinnangute küsimus.

Eestis ei ole korruptiivsus ja altkäemaksu andmine täna riigi funktsioone takistav. Samas ei saa muidugi sellele läbi sõrmede vaadata ja öelda, et see pole probleem. See on probleem läbi aegade ja sellega peab pidevalt tegelema. Kogu õigussüsteem tuleb nii üles ehitada, et ebaausa tulu saamise võimalused oleks välistatud.

Samas on see suures osas hoopis kasvatuse, koolituse ja eetika küsimus.

Mõnevõrra ehk ka sissetuleku küsimus, millest tulenevalt on vandeadvokaadil palju lihtsam altkäemaksust keelduda kui tavalisel kohtuametnikul?

Sissetulek ei saa olla absoluutselt mitte mingisugune motiiv. Oma sissetuleku suurendamine korruptiivse tulu kaudu tähendab hüvastijättu avaliku teenistusega. See on väga suure riski võtmine.

Tundub, et te ei kiida Äripäeva ajakirjanduslikku eksperimenti päriselt heaks?

Normaalne oleks, et toimuks uuriv eksperiment, kuhu kaasatakse ajakirjandus. Kui ajakirjanikul on vastavad materjalid, on tema kodanikukohus jõuda nii kaugele, et see ka vastavalt kõigile reeglitele vormistada. Et ajakirjanik ise ei muutuks skandaalijanu ja edevuse tõttu kahtlustatavaks, süüdistatavaks!

Ajakirjandus peaks õiguskorra kaitsel leidma koostöö riigistruktuuridega. Kaitsepolitsei, politsei, kellega iganes. See koostöö peaks põhinema isiklikul usaldusel. Kogenud ajakirjanik leiab kindlasti selle usaldusväärse ametniku, kelle seaduskuulekuses pole võimalik kahelda ja kellega koostöös on sellised asjad võimalik niimoodi läbi viia, et selles pole mingit kriminaalprotsessuaalset kahtlust.

Vastasel korral võime kaotada olulisi tõendeid ning õigusemõistmine selliselt pinnalt jääb väga pealiskaudseks ja tulemus on ette teada. See tähendab, et õiguserikkuja libiseb seaduse haardest välja.

Samuti kannatavad need samas süsteemis töötajad, kes on tõepoolest seaduskuulekad ja kelle suhtes tehakse nüüd üldistusi. Teame neid sarnaseid juurdlusi, mis on lõppenud kohtuasja lõpetamisega või kohtus õigeks mõistmisega. Tavalehelugeja jaoks on ju asi selge, et tegu oli kinnimätsimisega. See jätab lehelugejale mulje, et ka avalikul kohtumõistmisel pole võimalik tõde tuvastada, sest ka seal on kasutusel samasugused hoovad nagu altkäemaksu võtmisel.

Mitteseaduspärane tõendite kogumine viib selleni, et fakte, mida ajakirjanduses serveeritakse tõe pähe, pole kohtumõistmises võimalik kasutada. Seetõttu tuleb kõigi väärnähtuste vastu võitlemisel kasutada seaduslikke vahendeid.

Mitte mingil juhul pole õige midagi maha vaikida, aga selleks ongi kriminaalmenetlus loodud, et tõendid oleksid kontrollitavad!

Lehelugeja jaoks pole ju mingi uudis, et riigiametnikud võtavad altkäemaksu ja üldistused selles osas on nad ka ammu teinud.

Nojah, ega meil ei ole ju ka olnud olukorda, et viimased sada aastat pole altkäemaksu antud ja nüüd äkki jälle anti. Vaevalt, et tavakodanikku altkäemaksu andmise faktiga eriti üllatada õnnestub. Küll aga oleks üllatus see, kui see suudetakse ka ära tõestada ja asi jõuaks süüdimõistva kohtuotsuseni.

Ainult jutt sellest, et antakse ja võetakse, ei muuda midagi. Kui me tahame selles osas saavutada olulist nihet, peame tegema väga palju tööd väga täpselt seadust järgides.

Ma ei paneks kahtluse alla nende inimeste sobivust ja usaldusväärsust, kes sellega tegelevad. Politseiameti peadirektor, kaitsepolitsei peadirektor, vastavate üksuste komissarid on kindlasti niivõrd ausad inimesed, et suudavad oma struktuurist leida inimese, kes oskab seadust järgides vajalikke tõendeid leida.

Tavakodanikuna olen ma ise loomulikult huvitatud sellest, et sellised väärnähtused avalikuks tuleksid ja kurjategijate üle toimuks kohus.

Kas samavõrd huvitatud olete sellest ka justiitsministrina, kui altkäemaksu võtmine toimub teile alluvas kohtusüsteemis?

Te saate ju aru, et mul pole mingisugust sinisilmsust ka justiitssüsteemi suhtes. Kindlasti on kaadrivalik tihedat sõela ja õppeprotsessi arvestades põhjalikum, aga ükski süsteem ei saa olla täiesti vettpidav ja puhas. Kindlasti on ka ajakirjanikke, kes niisama oma asju ajades altkäemaksu annavad.

Altkäemaksu andmine pole seotud ajakirjanduse või kohtusüsteemiga, see on inimeste seaduskuulekuse ja väärtushinnangute küsimus.

Hetkel kuum