Sügisest 1996 alustas Äriruumi sisustuse rubriik oma iseseisvat elu. Varem oli ilmunud büroo rubriik, mis jagas nõuandeid kontorite sisustamiseks ja bürootehnika valikuks. Esimeses rubriigis 26. septembril 1996 leidis kajastamist Uko Künnapi kujundatud restoran Metropol ja Pille Lausmäe kujundatud ehitusfirma Estconde E büroo ning anti ülevaade mööbli hindadest.

Üheksakümnendate aastate keskpaigas oli varasemaga võrreldes suurenenud nende firmajuhtide hulk, kelle arvates lisaks majandusnäitajatele määrab firma tõsiseltvõetavuse ja usaldusväärsuse ettevõtte imago.

Imago kujundamise ühe alustalana hakati nägema muu hulgas kontori läbimõeldud sisekujundust, mis hõlmab nägusat väljanägemist, head ruumiplaneeringut ning mugavat ja funktsionaalset mööblit.

Ka paljudele kaupluseomanikele oli selleks ajaks selgeks saanud, et toodete mõjusamaks eksponeerimiseks on kindlad rusikareeglid, mille eiramine võib jätta sisseostetud kauba igaveseks riiulile vedelema. Üha enam hakkasid kohvikute, restoranid ja teised vaba aja veetmise võimalusi pakkuvate äriettevõtete omanikud mõistma, et soovitud käibe tagamise oluline tegur on lisaks maitsvatele roogadele ning kiirele teenindusele ligitõmbav ja õdus sisekujundus.

Selleks, et firmajuhtidele äri edendamise tarvis sisekujunduslike nõuannetega abiks olla, sündis septembris 1996. aastal äriruumi sisustuse rubriik.

Põhielementidelt ei erinenud kolme aasta tagune rubriik tänasest kuigi palju: ka sel ajal hindasid sisearhitektid ja ehitajad, kliendid ja konkurendid kõigile tuntud ühiskondlike ruumide interjööri; rubriigis vaadeldi enim eeskuju väärivaid sisekujunduslahendusi ja jagati sisustamisalaseid nõuandeid. Lisaks võis äriruumi sisustuse rubriigist leida ülevaateid mööblifirmadest, nende toodetest ja hinnaskaaladest.

Äripäeva loeb palju firmajuhte, ärimehi. Usun, et mingit protsenti arvamuste kujundamisel äripäeva rubriik saab mõjutada. Vaja on toetada Eesti disainerite ja sisekujundajate mainet.

Üks näide: Club Hollywoodi omanikud (vennad Rebased) tõid sisekujundaja Inglismaalt, põhjendades, et Eestis pole tasemel kujundajaid. Tulemus on vale planeeringuga ruumid ning rahutu, kindla stiilita kujundus.

Rubriigis võiks sisekujundusobjektidele hinnanguid anda kaks sisekujundajat, arhitekti või disainerit, kaks konkurenti ja külastaja. Arvan, et ehitaja arvamust poleks vaja, sest nende huvid on alati ühekülgsed ja lähtuvad odavusest.

Rohkem võiks kajastada terviklikke lahendusi, mitte näidata üksikute kabinettide sisustust. Samuti peaks enam käsitlema kaupluste interjööre. Väldiks rubriiki toomast objekte (kujundusi), kus omanik on ise sisustanud ruumid. Tavaliselt need põhinevad maitsetul kribu-krabu eksponeerimisel ja juhuslikul mööblivalikul ning nendest ei räägita.

Autor: ÄP