• OMX Baltic0,23%293,21
  • OMX Riga0,61%890,71
  • OMX Tallinn−0,03%1 863,38
  • OMX Vilnius0,09%1 137,94
  • S&P 5002,13%5 638,94
  • DOW 301,65%41 488,19
  • Nasdaq 2,61%17 754,09
  • FTSE 1001,05%8 632,33
  • Nikkei 2250,72%37 053,1
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,92
  • GBP/EUR0,00%1,19
  • EUR/RUB0,00%93
  • OMX Baltic0,23%293,21
  • OMX Riga0,61%890,71
  • OMX Tallinn−0,03%1 863,38
  • OMX Vilnius0,09%1 137,94
  • S&P 5002,13%5 638,94
  • DOW 301,65%41 488,19
  • Nasdaq 2,61%17 754,09
  • FTSE 1001,05%8 632,33
  • Nikkei 2250,72%37 053,1
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,92
  • GBP/EUR0,00%1,19
  • EUR/RUB0,00%93
  • 12.10.99, 01:00
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Aasta 2000 on Baltimaade aasta

Rootsi kaubandusminister Leif Pagrotsky, kes dokumendi parlamendile üle andis, ütles, et eesmärgiks on toetada Eesti, Läti ja Leedu lähendamist Euroopa Liidule ning tugevdada Baltimaade ja Rootsi omavahelisi sidemeid.
Rootsi toetus on seni laekunud kolme kanalit mööda -- igal aastal eraldab valitsus Kesk- ja Ida-Euroopa riikidele ca 800 mln Rootsi krooni (1,4 mld Eesti krooni). Sellele rahale lisanduvad niinimetatud Läänemere miljardid ning koostöö Euroopa Liidu ja Põhjala projektide raames.
Valminud dokument annab ülevaate Rootsi abi-, koostöö- ja arendusprojektidest Läänemere regioonis viimasel kümnel aastal. Esimesest Läänemere miljardist on 688 miljonit Rootsi krooni kasutatud 55 erineva projekti rahastamiseks. Kokku laekus taotlusi 550. Veel 248 miljoni krooni ulatuses on lepingud sõlmitud.
Raha on läinud näiteks näidisfarmi rajamiseks Peterburi lähistele, Balti riikide ühistranspordi arendamiseks, võitluseks organiseeritud kuritegevusega, toetuseks väiksematele ettevõtetele, Tallinna kultuuriobjektide renoveerimiseks, Läti ehitustööliste koolituseks, energiasäästlikkuse tõstmiseks, Balti riikide veepuhastusseadmete rajamiseks.
Rootsi poolelt on üks suuremaid valitsuse abiraha vastuvõtjaid Vägverket. Firma, mis muuhulgas toob Balti riikidesse kasutatud rootsi busse, on kokku saanud üle 80 miljoni Rootsi krooni.
Esimese miljardi kasutamisest saadud kogemustele tuginedes otsustas Rootsi parlament eraldada viie aasta peale veel ühe miljardi Rootsi krooni.
Teine miljard on kavas eelkõige kasutada Rootsi ettevõtjate huvide edendamiseks ning neile uute võimaluste loomiseks. Eelkõige puudutab see väikeseid ja keskmise suurusega ettevõtteid.
Mõne projekti jaoks on ressursid juba nii-öelda garanteeritud -- näiteks Sida keskkonna- ja energeetikasektori projektid, juba käivitunud infotehnoloogia projektid, laenud väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele.
Samuti on valitsus teinud ettepaneku jätkata niinimetatud Visby ja Läänemere stipendiumide väljaandmist, mida finantseeritakse muudest allikatest.
Rootsi valitsuse panus on vaid väike, kuid strateegiliselt oluline piisk piirkonda, kus elab ligikaudu 100 miljonit inimest.
Mullu ulatusid välismaised otseinvesteeringud Poolasse, Venemaale ja kolme Balti riiki 138 miljardile Eesti kroonile. Sellest 15 miljardit tuli Rootsi firmadelt.
Poola on Rootsi suuruselt viieteistkümnes eksporditurg, Eestis on üle tuhande ja Lätis ligi nelisada Rootsi kapitaliga ettevõtet. Leedus on Rootsi koos USAga suurim välisinvestor.
Vt. ka Rootsi esimene miljard Läänemere riikidele
Autor: ÄP

Seotud lood

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele