Raha on läinud näiteks näidisfarmi rajamiseks Peterburi lähistele, Balti riikide ühistranspordi arendamiseks, võitluseks organiseeritud kuritegevusega, toetuseks väiksematele ettevõtetele, Tallinna kultuuriobjektide renoveerimiseks, Läti ehitustööliste koolituseks, energiasäästlikkuse tõstmiseks, Balti riikide veepuhastusseadmete rajamiseks.
Rootsi poolelt on üks suuremaid valitsuse abiraha vastuvõtjaid Vägverket. Firma, mis muuhulgas toob Balti riikidesse kasutatud rootsi busse, on kokku saanud üle 80 miljoni Rootsi krooni.
Esimese miljardi kasutamisest saadud kogemustele tuginedes otsustas Rootsi parlament eraldada viie aasta peale veel ühe miljardi Rootsi krooni.
Teine miljard on kavas eelkõige kasutada Rootsi ettevõtjate huvide edendamiseks ning neile uute võimaluste loomiseks. Eelkõige puudutab see väikeseid ja keskmise suurusega ettevõtteid.
Mõne projekti jaoks on ressursid juba nii-öelda garanteeritud -- näiteks Sida keskkonna- ja energeetikasektori projektid, juba käivitunud infotehnoloogia projektid, laenud väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele.
Samuti on valitsus teinud ettepaneku jätkata niinimetatud Visby ja Läänemere stipendiumide väljaandmist, mida finantseeritakse muudest allikatest.
Rootsi valitsuse panus on vaid väike, kuid strateegiliselt oluline piisk piirkonda, kus elab ligikaudu 100 miljonit inimest.
Mullu ulatusid välismaised otseinvesteeringud Poolasse, Venemaale ja kolme Balti riiki 138 miljardile Eesti kroonile. Sellest 15 miljardit tuli Rootsi firmadelt.