• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Viimase aasta jooksul pidevas muutumises olnud kindlustussektoris juhtus sel suvel paljugi huvipakkuvat. Lisaks paljudele ilmunud kommentaaridele ja arvamustele kindlustusturu kohta on Äripäev kokku pannud Eesti kindlustusseltside usaldusreitingu. Reitingu koostamise baasiks on olnud kindlustusseltside I poolaasta bilansid ja kasumiaruanded, millest on välja valitud kindlustusseltside tegevust enam mõjutada võivad faktorid. Reitingu arvutamise lühikirjeldus on lehe parempoolses osas.
    Viimasel suvel on varakindlustuses palju juhtunud. Eesti turuliidriks on tõusnud Polarise ja Eesti Varakindlustuse endaga ühendanud Soome kapitalil baseeruv Sampo Kindlustus. Avaldatav reiting Sampo edu esialgu nagu ei kinnitaks. Asi on selles, et viimasel ajal on seltsi suured investeeringud ja tekkinud kohustused tugevasti kahandanud ettevõtte omakapitali ning muutnud ettevõtte maksejõulisuse madalaks. Siiski võib arvata, et ettevõtte omanikud kaasavad varsti Samposse lisakapitali ja muudavad seltsi tugevamaimaks Eesti kindlustusseltsiks.
    Lisaks Sampole võib julgelt väita, et ka mitmed teised suured ja senini püsima jäänud seltsid toovad edukalt kastanid tulest välja ja saavutavad endale stabiilse kasvu ja arengu. Üks selline on Leks Kindlustus, mis on võrreldes eelmiste reitingutega muutunud ilmselt veidi kindlamaks. Ta on suutnud edukalt säilitada oma turuosa, mis esimese poolaasta lõpuga küündis 18,5 protsendini, ja on olnud administratiivste kuluartiklite koha pealt efektiivne. Sellegipoolest tuleb seltsile ette heita, arvestades seltsi suurust ja sellega kaasnevaid kohustusi, omakapitali väiksust ning seda, et senini pole suudetud veel positiivset rentaablust saavutada.
    Seesam Varakindlustuse kergitas tabeli eesotsa suhteliselt hea stabiilsus kõigi reitingu näitajate osas. Kuna reitingu koostamisel on arvesse võetud palju erinevaid tegureid, on kõige tähtsam see, et esinetakse normaalselt kõikide tegurite lõikes. Selline tubli keskmik on Seesam igas faktoris ja nii ta esikoha võttis.
    Praegu ebakindlalt funktsioneerivat ASA Kindlustust me seekord reitingusse ei kaasanud. Samuti puudub seekordses reitingus Eesti Kindlustus, mis on tasapisi astumas Sampo ridadesse ja millele ühinemise sünergiast loodame ehk anda hinnangu järgmises reitingus.
    Eeldatavalt uue majanduskasvu algfaasis peaks elukindlustusseltsidel praegu hakkama minema võrreldes aastataguse mõõnaperioodiga paremini. Pinnale on jäämas kõige usaldusväärsemad seltsid, mis ajapikku ehk aitavad taastada kindlustusseltside hapraks muutunud mainet. Loodame, et varsti on tekib kindlustusseltside vastu uus usaldus -- täpselt samamoodi, nagu see on toimunud ka kunagi palju kirutud pangandussektoris. Pensionikindlustuse kolmas sammas ja sellega kaasnev tulumaksusoodustus on üks peamisi tegureid, mis peaks elukindlustustegevusele hoo sisse andma. Palju oleneb ka sellest, milliseks kujuneb Polaris-Elu ja AB Kindlustusega lepingu sõlminud kindlustusvõtjate lõplik saatus. Andsid ju need kaks seltsi kokku ligi veerandi Eesti elukindlustusturul kogutud preemiatest.
    Võrreldes eelnevate kordadega on reitingus oluliselt edasi liikunud Hansapanga Kindlustus (reitingus koos Eesti Elukindlustusega) ja jõudnud reitingu edetabeli tippu. Äripäeva arvates on seltsi suurimad eelised 54%ne turuosa, sellest tingitult suhteliselt madalad tegevuskulud kogutud preemiate suhtes, lai toodete valik ja tugev omanik.
    Teine pangaga seotud elukindlustusselts (Ühispanga Elukindlustus varsti koos Leks Elukindlustusega) jääb mõnevõrra eelnevalt kirjeldatud seltsist maha, kuid ka tema peaks saavutama koha usaldusväärsete tegijate nimistus. Välja ei tohi nimistust jätta ka Bicot ja Seesami, mis on näidanud pidevat kasvutrendi ja juurdunud Eesti elukindlustusmaa pinnasesse.
    Ettevõtte ülevaade
    Asutamisaeg
    Omanikud
    Tütar- ja sidusettevõtted
    Turuosa
    Brutopreemiate kasvu lühi- ja pikaajaline trend
    Teenuste hajutatus
    Teenuste turuosa
    Juhtimisstrateegia
    Juhtkond
    Brutoväljamaksutase
    Kahjusus teenuste lõikes
    Netopreemiate suhe omakapitali ja selle näitaja pikaajaline trend
    Ettevõtte tegevustulemused
    Varade tootlikkus (ROA) ja tootlikkuse pikemaajaline trend
    Netotegevuskulud/netopreemiad
    Kapitali adekvaadsus
    Võlgade suhe kapitali
    Omakapital/varad
    Omakapital/aktsiate arv
    Investeeringud
    Investeeringute kasum/investeeringute maht
    Hinnang investeeringutele
    Kindlustusreitingu analüüsi juures seati kõik analüüsitud kindlustusseltsid omavahel ülalpool mainitud tegurite lõikes järjekorda. Seejärel liideti seltsidele antud kohapunktid kokku. Mida vähem kohapunkte selts kogus, seda kõrgema koha ta Äripäeva reitingus sai.
    A+ Ülihea maksejõulisus. Selts on igal juhul võimeline tagama võlausaldajate nõuded. Riskide hindamine ja hajutatus väga heal tasemel. Ülihea finantsgarantii nii absoluutses kui ka suhtelises mõistes.
    A, A- Väga hea maksejõulisus ja finantsgarantii. Võlausaldajate nõuete rahuldamine majandusolukorra muutuse või riskihindamise möödapanekute ja suurte väljamaksete korral hea.
    B+, B, B Hea finantsgarantii ja maksejõulisus. Majandusolukorra muutudes või riskihindamise mõningate vigade tõttu võib suurte kohustusete rahuldamine olla veidi raskendatud.
    C+, C, C Adekvaatne finantsgarantii ja maksejõulisus. Majandusolukorra muutudes, pikaajaliste lepingute või riskihindamise möödapanekute tõttu mõningal määral riskantne ja tundlik.
    D+, D, D- Stabiilses majanduskeskkonnas rahuldav maksejõulisus ja väiksemate võlausaldajate nõuete rahuldamine normaalne. Majanduskeskonna muutudes või suurte nõuete rahuldamise puhul võivad kergesti esile kerkida probleemid.
    E Praktiliselt maksejõuetu ja väga madala finantsgarantiiga kindlustusselts. Majandusolukorra muutudes või riskide suureks paisudes ning kahjususe tõustes on raha tagasisaamine küsitav või isegi võimatu.
    R Regulatiivse tegevuse all, reitingut ei anta.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Ivo Suursoo: sektoriaalsed langused on paratamatud, aga nendega oleme ju harjunud
Kui riik suudab Euroopa Liidu taastefondi rahad sügiseks majandusse tuua, siis pigem jääb majanduskasv plussi, kirjutab IT-ettevõtja Ivo Suursoo vastuses Äripäeva arvamusliidrite küsitlusele.
Kui riik suudab Euroopa Liidu taastefondi rahad sügiseks majandusse tuua, siis pigem jääb majanduskasv plussi, kirjutab IT-ettevõtja Ivo Suursoo vastuses Äripäeva arvamusliidrite küsitlusele.
Paljusid hullutanud investeering tegi rikkaks vaid ühe mehe
1990ndate lõpus, kui Eesti punaimpeeriumis veedetud aastatest alles taastus, käis üle USA üks ajaloo veidramaid buume Hollandi omaaegse tulbisibulamaania järel: Beanie Babiese buum.
1990ndate lõpus, kui Eesti punaimpeeriumis veedetud aastatest alles taastus, käis üle USA üks ajaloo veidramaid buume Hollandi omaaegse tulbisibulamaania järel: Beanie Babiese buum.
Parim juht Madis Toomsalu ei seadnud LHVsse minnes karjäärirada ette
„Parim juht 2022“ tiitili pälvis LHV Grupi juht Madis Toomsalu. Ta on rääkinud juhiks saamisest ja olemisest Äripäeva raadios, ent ka tema kollegid võtsid vaevaks parimat juhti kiita.
„Parim juht 2022“ tiitili pälvis LHV Grupi juht Madis Toomsalu. Ta on rääkinud juhiks saamisest ja olemisest Äripäeva raadios, ent ka tema kollegid võtsid vaevaks parimat juhti kiita.
Raadiohitid: hinnatõususest ja investeerimisest
Äripäeva raadionädala kuulatavaimad saated rääkisid harjumuspäraselt investeerimisest ja sekka ka makromajanduslikest trendidest. Esiplaanil olid ka kiirest hinnatõusust rääkivad saated.
Äripäeva raadionädala kuulatavaimad saated rääkisid harjumuspäraselt investeerimisest ja sekka ka makromajanduslikest trendidest. Esiplaanil olid ka kiirest hinnatõusust rääkivad saated.
Raadiohommikus: investeerimistarkus, kriisistrateegiad ja parim juht
Reedeses hommikuprogrammis räägime investeerimisest, kriisistrateegiatest ja juhtimisest.
Reedeses hommikuprogrammis räägime investeerimisest, kriisistrateegiatest ja juhtimisest.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.