17 oktoober 1999

Ettevõtjad jätavad visiitkaardid metsa alla

Rocca al Mare metsas hommikust tervisejooksu tehes jääb Eesti Jäätmekäitlejate Liidu esimehe Mati Arro teele prügihunnikuid 50 meetri tagant, neist värskematelt võtavad veel asotsiaalidki matti. Tallinna metsaalustes paikades vedeleb rämpsukuhilaid peaaegu igal sammul.

Tallinna ümbrus on veelgi trööstitumas olukorras. Paldiski maantee ääres Harkus laiutab rämpsulasu juba peaaegu Pääsküla prügimäe suurusel maa-alal. Tallinna sadamas sõidavad kallurid mahajäetud kasarmute uste-akende juurde ja lasevad jäätmelasti otse tühja hoonesse valguda. Prügilademetega on kaetud Viljandi maantee ja Männiku tee äärsed metsaalad. Prahi mahapoetajate lemmikkohad on ka Saku ja Kuusalu.

Uue prügimäe avamine Jõelähtmel ähvardab Tallinna ümbrust veelgi suurema reostusega, sest ladustamistasu ja transpordihind tõuseb. Juba praegu on ettevõtjad rahulolematud prügiveo hindadega. Tänavu keskkonnametilt ebaseadusliku jäätmete ladustamise eest trahvi saanud AS Jarhan juhatuse esimees Ants Riismaa ütlusel tahavad kõik ratsa rikkaks saada, prügimägi ja prügivedajad sealhulgas. «Prügimäemaks 150 krooni tonni eest on hullumeelsus,» leiab ta. Ka vedu maksab tema väitel liiga palju -- 150 krooni tund. Olenevalt linnaosast, kus Jarhanil on vaja torutööde tegemiseks kraavi kaevata, võtab koorma peale tõstmine ja prügimäele vedamine aega keskmiselt kaks tundi.

Jõelähtme prügimäe avamisega ülespoole kargavad hinnad loovad uued võimalused piraatprügivedajatele. Pahatihti ei tule ettevõtted või eraisikud selle peale, et ülimadala hinna eest prügivedu tõotav firma võib olla Tallinna keskkonnaameti või maakonnavalitsuse tegevusloata piraat, kes jäätmed metsaveerde maha kallutab.

Prügimäe ladustusmaksu, mis on peeaegu kolmandik prügi hinnast, paneb piraat oma tasku. Tallinna jäätmekäitlemise eeskirja järgi vastutab loodusesse puistatud prahi eest jäätmed tekitanud firma või eraisik. Jäätmete kogumist ja üleandmist tõestavad dokumendid tuleb alles hoida kahe aasta jooksul ja esitada linnavalitsuse ametniku nõudmisel kontrollimiseks. Seega on jäätmete tekitaja kohustatud hoolitsema selle eest, et prügi õigesse kohta satuks.

«Igal prügihunnikul on visiitkaart juures,» märgib Mati Arro. «Tallinnas ja selle lähemas ümbruses on need enamasti ehitusjäätmed ja autokummid, mida tekitavad põhiliselt väikeettevõtted. Eraisikute tekitatud olmeprahti on vähem.»

Tänavu on Tallinna keskkonnaamet nõudnud välja saastetasu ebaseadusliku jäätmete ladustamise eest kaheksalt ettevõttelt. «Keskkonnaamet trahvis meid täiesti asjatult,» on Ants Riismaa solvunud. Tema kinnitusel oli Saare tee laiendamise projekti järgi lubatud sinna ladustada 1500 kuupmeetrit täitepinnast. Kuna talvel olid lumehanged, viidi sinna tahtmatult natuke rohkem, 2000 kuupmeetrit, pinnast. «Tänu sellele, et vedasime sinna rohkem jäätmeid, said jalakäijad laiema kõnnitee,» lisab Riismaa.

Balti laevaremonditehasele tegi keskkonnaamet trahvi ca 20 000 krooni selle eest, et täitis killustiku jt jäätmetega omaenda territooriumil mahajäetud savikarjääri. «Meil polnud aimugi, et peame oma territooriumil sellise töö tegemiseks keskkonnaametist loa taotlema,» räägib laevaremonditehase prügiveoga tegeleva tütarfirma AS Elme tehnikatalituse juhataja Boris Jampolski.

Tallinna keskkonnaamet on tavaliselt määranud ettevõtetele 2000kroonise trahvi, mis on viis korda suurem prahikoorma prügimäele vedamise hinnast. Kui loodusesse on visatud akusid, õli, värve jt ohtlikke jäätmeid, on trahv suurem. «Oleme määranud 10 000 ja isegi 100 000 krooni suuruseid saastetasusid,» ütleb Tallinna keskkonnameti juhataja Enn Puskar. Kõige enam on ühelt ettevõttelt nõutud välja 800 000 krooni. Tänavu on trahve välja kirjutatud kokku 210 000 krooni eest.

«Need on naeruväärselt väikesed arvud,» kommenteerib jäätmekäitlejate liidu esimees Mati Arro. Tema sõnul on jäätmeseadus küll hea, aga karistusmehhanism peab samuti tööle hakkama. Ta leiab, et lisaks rahatrahvile võiks loodust reostavatelt firmadelt ära võtta tegevusloa.

- Jäätmekäitlejate liidu esimehe Mati Arro hinnangul on vähemalt 30% kõikidest jäätmevedajatest ebaseaduslikud.

Arro arvutuste järgi jääb jäätmeloaga prügivedajatel ja seaduslikel prügilatel ladestustasuna saamata igal aastal miljoneid kroone. Sel ajal kui rämpsutekitajad need miljonid loodushoiule vilistades oma taskusse jätavad, koristatakse nende reostust sisuliselt maksumaksja raha eest. Tallinnas on tänavu kulutatud 400 000 krooni keskkonnafondi raha metsaaluste puhtaks riisumiseks, transpordiks prügimäele ja ladestustasuks. See on saastekahju hüvitis, mida kõik eraisikutest ja ettevõtjatest jäätmetekitajad maksavad prügi ladustamise eest ja mis laekub keskkonnafondi loodushoiutöödeks. Tallinna keskkonnaameti juhataja Enn Puskari sõnul on selle raha eest korda tehtud näiteks Kalda tänav Nõmmel.

Autor: Eha Laanepere

Hetkel kuum