Jõelähtme prügimäe avamisega ülespoole kargavad hinnad loovad uued võimalused piraatprügivedajatele. Pahatihti ei tule ettevõtted või eraisikud selle peale, et ülimadala hinna eest prügivedu tõotav firma võib olla Tallinna keskkonnaameti või maakonnavalitsuse tegevusloata piraat, kes jäätmed metsaveerde maha kallutab.
Prügimäe ladustusmaksu, mis on peeaegu kolmandik prügi hinnast, paneb piraat oma tasku. Tallinna jäätmekäitlemise eeskirja järgi vastutab loodusesse puistatud prahi eest jäätmed tekitanud firma või eraisik. Jäätmete kogumist ja üleandmist tõestavad dokumendid tuleb alles hoida kahe aasta jooksul ja esitada linnavalitsuse ametniku nõudmisel kontrollimiseks. Seega on jäätmete tekitaja kohustatud hoolitsema selle eest, et prügi õigesse kohta satuks.
«Igal prügihunnikul on visiitkaart juures,» märgib Mati Arro. «Tallinnas ja selle lähemas ümbruses on need enamasti ehitusjäätmed ja autokummid, mida tekitavad põhiliselt väikeettevõtted. Eraisikute tekitatud olmeprahti on vähem.»
Tänavu on Tallinna keskkonnaamet nõudnud välja saastetasu ebaseadusliku jäätmete ladustamise eest kaheksalt ettevõttelt. «Keskkonnaamet trahvis meid täiesti asjatult,» on Ants Riismaa solvunud. Tema kinnitusel oli Saare tee laiendamise projekti järgi lubatud sinna ladustada 1500 kuupmeetrit täitepinnast. Kuna talvel olid lumehanged, viidi sinna tahtmatult natuke rohkem, 2000 kuupmeetrit, pinnast. «Tänu sellele, et vedasime sinna rohkem jäätmeid, said jalakäijad laiema kõnnitee,» lisab Riismaa.
Balti laevaremonditehasele tegi keskkonnaamet trahvi ca 20 000 krooni selle eest, et täitis killustiku jt jäätmetega omaenda territooriumil mahajäetud savikarjääri. «Meil polnud aimugi, et peame oma territooriumil sellise töö tegemiseks keskkonnaametist loa taotlema,» räägib laevaremonditehase prügiveoga tegeleva tütarfirma AS Elme tehnikatalituse juhataja Boris Jampolski.
Tallinna keskkonnaamet on tavaliselt määranud ettevõtetele 2000kroonise trahvi, mis on viis korda suurem prahikoorma prügimäele vedamise hinnast. Kui loodusesse on visatud akusid, õli, värve jt ohtlikke jäätmeid, on trahv suurem. «Oleme määranud 10 000 ja isegi 100 000 krooni suuruseid saastetasusid,» ütleb Tallinna keskkonnameti juhataja Enn Puskar. Kõige enam on ühelt ettevõttelt nõutud välja 800 000 krooni. Tänavu on trahve välja kirjutatud kokku 210 000 krooni eest.
«Need on naeruväärselt väikesed arvud,» kommenteerib jäätmekäitlejate liidu esimees Mati Arro. Tema sõnul on jäätmeseadus küll hea, aga karistusmehhanism peab samuti tööle hakkama. Ta leiab, et lisaks rahatrahvile võiks loodust reostavatelt firmadelt ära võtta tegevusloa.