Teede- ja sideminister Toivo Jürgenson algatab valitsuse kabinetiistungil diskussiooni riigile kuuluvate Eesti Telekomi aktsiate müügi üle ja soovitab aktsiad müüa järgmise aasta teises pooles.

Jürgenson ütles eile, et Eesti Telekomi riigile kuuluva osaluse müügi ajagraafiku osas on kaks mõistlikku alternatiivi -- müüa osalus lähemal ajal või oodata ära telekommunikatsioonituru avanemisele järgnev turu stabiliseerumine. «Pärast telekommunikatsioonituru avanemist aasta pärast ei ole riigil mingit mõtet omandi kaudu poliitikat realiseerida,» ütles Jürgenson. Riik teeb siis poliitikat sideameti ja seadusandluse kaudu. Telekomi aktsiate müügi korral peaks riik arvestama ka strateegiliste omanike Sonera ja Teliaga sõlmitud kokkulepet, mille kohaselt ei saa viimased oma osalust Eesti Telekomis suurendada üle 50 protsendi seni, kuni riigile kuulub vähemalt 10 protsenti ettevõtte aktsiatest. Riigile kuuluvate Eesti Telekomi aktsiate müük peaks olema võimalikult avatud ja läbipaistev, lausus Jürgenson.

Eesti Telekomi riigiosalust haldava rahandusministeeriumi nõunik Daniel Vaarik ütles, et ministeerium kavatseb Eesti Telekomi riigiosaluse müügiplaani välja töötada järgmise aasta septembri lõpuks. Riigile kuulub praegu 27,3 protsenti Telekomi aktsiatest. Septembri algul tutvustas rahandusminister Siim Kallasele riigi võimalusi aktsiate müügil Eesti Telekomi esmast aktsiamüüki nõustanud N.M. Rotschild & Sons asedirektor ja Eesti Telekomi nõukogu liige Brian Epp. BNS

Eesti Gaas laseb välja 40 miljoni krooni eest kuuekuulisi võlakirju, mille tootlus investoritele on 6,25 protsenti. Hansapanga rahaturu ülevaate andmetel kestab Eesti Gaasi emissiooni märkimine 5. novembrini. BNS

Hansapanga rahaturgude ülevaate andmetel kujunes Rootsi Ekspordikrediidi (SEK) kuuekuuliste võlakirjade tootluseks investoritele 5,3--5,4 protsenti. SEK laenas Eesti rahaturult kuueks kuuks 100 miljonit krooni. Investorite huvi oli emissiooni vastu selle suure mahu juures keskmine ning ülemärkimist ei toimunud. BNS