Mõtle globaalselt, tegutse Narvas

Narva elektrijaamade erastamisläbirääkimised USA kontserniga NRG sunnivad aga keskkonnakaitsele teistsuguse pilguga vaatama, loe: hea meelega eirama. Näiteks Eesti--Soome kokkulepe vääveldioksiidi (SO2) õhkupaiskamise 80protsendilise vähendamise kohta lükkuks edasi 2005. aastasse ja oleks leebem, miinus 65 protsenti. Süsihappegaasi (CO2) saastetasu ei suureneks mitte aastast 2001, vaid alles aastast 2005. Lendtuha saastetasu oleks võimalik vähendada. See oleks vastutulek suurele ja vajalikule investeeringule meie põlevkivienergeetikasse, mille tasuvusaeg on vähemalt 15 aastat. Sama pikalt ette peaksid teada olema ka saastenormid, kuna praegu annavad lõviosa paiksest õhusaastest elektrijaamad ning põlevkivitootmine.

Kõigest hoolimata on Eesti teinud loodushoiul suuri edusamme. Summaarne õhusaaste on võrreldes 1980. aastaga vähenenud kolm korda, peamiselt tänu põlevkivitootmise langusele 28 miljonilt 13,3 miljonile tonnile aastas. Õhukvaliteedi normid on Eestis kohati isegi rangemad kui Euroopa Liidus, USAs või Maailma Tervishoiuorganisatsiooni järgi. Ent see on võimalik üksnes meie väikese rahvaarvu ning hõreda asustuse tõttu. Ühe elaniku kohta paiskame õhku sellegipoolest kaks ja pool korda rohkem SO2 ja kaks korda rohkem CO2 kui Lääne-Euroopas. SO2 põhjustab meil ja meie lähemas ümbruses happevihmu ning CO2 Maa kliima globaalset soojenemist. Kui kliima soojenemine on kahjuks terve maailma probleem, siis Soome on meilt lähtunud happevihmade üle iseäranis nördinud.

Kui me endast ei hooli, peaksime mõtlema naabrite peale. Eesti on väga tuuline ja tuul kannab meie õhusaaste naabrite kraesse. Seda vastutustundlikumad peaksime loodushoiul olema.