Seadus nõrgema kaitseks

Ennekõike võidavad võlaõigusseaduse jõustumisega need väikeettevõtjad, kelle hingekirjas on vähem kui kuus inimest, aga ka kinnisvara haldajad ja kinnisvara üürijad ehk kõik praegused rentnikud.

Senine elamuseadus, töölepingu seadus ja rendiseadus kaotavad võlaõiguse jõustumisel oma kehtivuse ning uus seadus kaotab nendes valdkondades mitmed senikehtinud postsotsialistlikud piirangud.

Muutuvad näiteks liisinglepingu sõlmimist puudutavad reeglid -- kliendil tekib õigus osa liisinglepingu tüüptingimustest vaidlustada. Tõsi küll -- mitte tagasiulatuvalt.

Teisalt on võlaõigusseadusesse sisse kirjutatud palju euronõuetest tulenevaid punkte, mis kaitsevad lõpptarbijat. Paljudes valdkondades võib ostja või tellija varsti konkreetset kahjutasu nõudma hakata.

«Professionaalsed tegijad saavad hakkama, kuid vaidluste lahendamine muutub kergemaks,» võtab justiitsministeeriumi osakonnajuhataja Harri Mikk võlaõigusseaduse mõju kokku.

Ettevõtja jaoks midagi katastroofilist uue seaduse vastuvõtmisel ei tule, rahustab riigikogu õiguskomisjoni esimees Jüri Adams ettevõtjaid. «Võlaõigus pole nagu äriseadustik, et midagi on vaja ümber registreerida või kapitali suurendada.»

Päeval, mil võlaõigusseadus jõustub, muutuvad väikeettevõtja jaoks hoopis mitmed asjad paremuse poole. Muutub praegune olukord, kus üürnik võib elamuseaduse sätetele tuginedes üüri teatud olukorras hoopiski maksmata jätta. Lisaks saab viiviseid lihtsamalt sisse nõuda.

Samuti võib väikeettevõtja kergemalt hingata töötajatega suheldes, sest iga laiskvorst ei saa enam ettevõtjale pähe istuda.

Senise praktika järgi jäi kohtus töövaidluses võitjaks reeglina töötaja, kuid võlaõigusseaduse töölepingu peatükk peaks ebavõrdsuse enamjaolt likvideerima. Kui inimene oma tööd ei tee, või veelgi enam, joob ja laamendab, saab temast kerge vaevaga lahti. Enam ei pea tööandja hirmuga mõtlema tohututele hüvitussummadele, mida tuleks maksta patustanud, ent nahaalsele töömehele.

«Kohtunik pole enam ametnik, kes ajab tuimalt seaduses järge, vaid peab otsuse langetamisel arvestama, kuidas rahvas samas olukorras käituks. Seega peab kohtunik hakkama loominguliselt tegutsema,» kirjeldab justiitsminister Märt Rask elu pärast võlaõigusseaduse jõustumist.

Seadus kaitseb väidetavasti nõrgemat tugevama eest. See puudutab näiteks energiamüügi või telefoniteenuse pakkuja ja üksikisiku suhteid.

Rask on kindel, et kui seadus praegusel kujul vastu võetakse, kaob energiamüügil ära omavoli võimalus, samuti hakkavad suurfirmad vastutama enda tekitatud kahju eest.

Niisiis saab hakata nõudma energiamüügilt hüvitust elektrikatkestuste pärast. Energiamüük aga ei saa heast peast voolu andmist katkestada, et sundida maja musta lammast oma arveid tasuma.

Võlaõigusseadus muudab peamiselt igikestvate lepingute (panga, telefoni, elektri eest) sõlmimist ning täitmist.

Praegu surutakse kliendile peale nn standardformulare -- leping on juba valmis trükitud, välistades eos igasugused läbirääkimised. Mõistagi on teenusepakkuja igati püüdnud enda vastutust välistada, kuid pärast võlaõigusseaduse jõustumist võib kõik sellised punktid vaidlustada ka sõlmitud lepingutes.

Muuhulgas reguleeritakse täpsemalt ka pakettreisi lepingu sõlmimine -- mis on reklaamitud reisiprospektis, selle peab reisiseltskond ka kätte saama.

Siinkohal tuleb küll tähele panna, et tüüplepingu punkte võib praeguse eelnõu järgi vaidlustada vaid üksikisik-tarbija, mitte ettevõtja.

Seega peaksid väikeettevõtjate ühendused üritama riigikogus seaduseelnõu muuta, kuni see veel võimalik on, seda enam, et Harri Miku sõnul toetab ka justiitsministeerium avalikku arutelu.

Mikk meenutab, et eelnõu koostamise ajal kaaluti võimalust, et tarbijaga võrdsustatakse ka väikeettevõtja ning füüsilisest isikust ettevõtja, kuid riigikogule esitatud eelnõust jäi see ettepanek esialgu siiski välja. «Ei ole välistatud siiski, et poliitiline tahe määrab lepingusuhetes väikeettevõtja tarbijaga võrdseks ning riigikogu teeb seadusesse muudatused,» lisab Mikk.

Autor: Lauri Liikane