Seadus nõrgema kaitseks

Teisalt on võlaõigusseadusesse sisse kirjutatud palju euronõuetest tulenevaid punkte, mis kaitsevad lõpptarbijat. Paljudes valdkondades võib ostja või tellija varsti konkreetset kahjutasu nõudma hakata.

«Professionaalsed tegijad saavad hakkama, kuid vaidluste lahendamine muutub kergemaks,» võtab justiitsministeeriumi osakonnajuhataja Harri Mikk võlaõigusseaduse mõju kokku.

Ettevõtja jaoks midagi katastroofilist uue seaduse vastuvõtmisel ei tule, rahustab riigikogu õiguskomisjoni esimees Jüri Adams ettevõtjaid. «Võlaõigus pole nagu äriseadustik, et midagi on vaja ümber registreerida või kapitali suurendada.»

Päeval, mil võlaõigusseadus jõustub, muutuvad väikeettevõtja jaoks hoopis mitmed asjad paremuse poole. Muutub praegune olukord, kus üürnik võib elamuseaduse sätetele tuginedes üüri teatud olukorras hoopiski maksmata jätta. Lisaks saab viiviseid lihtsamalt sisse nõuda.

Samuti võib väikeettevõtja kergemalt hingata töötajatega suheldes, sest iga laiskvorst ei saa enam ettevõtjale pähe istuda.

Senise praktika järgi jäi kohtus töövaidluses võitjaks reeglina töötaja, kuid võlaõigusseaduse töölepingu peatükk peaks ebavõrdsuse enamjaolt likvideerima. Kui inimene oma tööd ei tee, või veelgi enam, joob ja laamendab, saab temast kerge vaevaga lahti. Enam ei pea tööandja hirmuga mõtlema tohututele hüvitussummadele, mida tuleks maksta patustanud, ent nahaalsele töömehele.

«Kohtunik pole enam ametnik, kes ajab tuimalt seaduses järge, vaid peab otsuse langetamisel arvestama, kuidas rahvas samas olukorras käituks. Seega peab kohtunik hakkama loominguliselt tegutsema,» kirjeldab justiitsminister Märt Rask elu pärast võlaõigusseaduse jõustumist.

Seadus kaitseb väidetavasti nõrgemat tugevama eest. See puudutab näiteks energiamüügi või telefoniteenuse pakkuja ja üksikisiku suhteid.