• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Rohelised tõstavad pead

    «Metsa peaks raiuma vähem, et ei häiritaks puude otsas pesitsevaid linde», «Eesti Energiale tuleb looduse saastamise eest peale panna suuremad saastemaksud», «Undva süvasadam Saaremaal ohustaks seal talvituvaid kirjuhahkasid» -- selliste seisukohtadega on Eesti looduskaitsjad viimase paari kuu jooksul aktiivselt majandusellu sekkunud.
    Rohelised on veendunud, et kära looduse kaitsmise ümber tuleb igal juhul teha. Kõva kära kostab läänemaailmagi, mis ühest küljest näitab, et Eesti pole päris arengumaa, teisalt paneb liikuma mõjuvõimsad Lääne keskkonnaorganisatsioonid, mis suudavad mõjutada nii siinset valitsust kui rahvusvahelisi investoreid.
    Keskkonnaminister Heiki Kranich on rahul, et Eesti looduskaitsjad siiski veel rahumeelselt käituvad. «Õnneks pole nad agressiivsed nagu näiteks Greenpeace,» sõnab mees, kes möödunud nädalal oli sunnitud just Undva sadamale vastuseisvate «roheliste» kära tõttu kulutama enam kui 100 000 krooni riigi raha, et sõita Kaplinna Bonni konventsiooni konverentsile lääneriike rahustama.
    «Metsaraiet tuleb piirata,» kinnitavad nii Roheliste Liikumise koordinaator Peep Mardiste kui Eestimaa Looduse Fondi avalike suhete juht Urmo Lehtveer nagu ühest suust. «Tuleb lõpetada kevadsuvised raied, et mitte linde pesitsemise juures segada.»
    Võib vaid arvata, mida arvab sellistest seisukohtadest metsa- ja puidutööstus, mis annab tööd enam kui 3000 inimesele ja mille aastane ekspordimaht küünib 10 miljardi kroonini.
    Rohelised tahavad langetada Eesti aastast raiemahtu 7 miljonilt 5 miljonile kuupmeetrile.
    «Roheliste jutt on natuke liiga emotsionaalne,» kõlab Eesti metsatööstuse liidu juhataja Antti Pae napp kommentaar.
    Rohelised on keskkonnaministeeriumile teinud ettepaneku hakata metsa sertifitseerima. «Kui metsale on antud sertifikaat, tähendaks see seda, et raiet tuleb teha n-ö eetiliselt,» räägib Lehtveer. «Õigel ajal ja õigesti raiutud puidust toodetele pannakse peale ka vastav märk, mis näitab, et tegemist on ökotootega, mis maailmas aina enam olulisemaks muutub,» selgitab ta õhinal.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Ivo Suursoo: sektoriaalsed langused on paratamatud, aga nendega oleme ju harjunud
Kui riik suudab Euroopa Liidu taastefondi rahad sügiseks majandusse tuua, siis pigem jääb majanduskasv plussi, kirjutab IT-ettevõtja Ivo Suursoo vastuses Äripäeva arvamusliidrite küsitlusele.
Kui riik suudab Euroopa Liidu taastefondi rahad sügiseks majandusse tuua, siis pigem jääb majanduskasv plussi, kirjutab IT-ettevõtja Ivo Suursoo vastuses Äripäeva arvamusliidrite küsitlusele.
Paljusid hullutanud investeering tegi rikkaks vaid ühe mehe
1990ndate lõpus, kui Eesti punaimpeeriumis veedetud aastatest alles taastus, käis üle USA üks ajaloo veidramaid buume Hollandi omaaegse tulbisibulamaania järel: Beanie Babiese buum.
1990ndate lõpus, kui Eesti punaimpeeriumis veedetud aastatest alles taastus, käis üle USA üks ajaloo veidramaid buume Hollandi omaaegse tulbisibulamaania järel: Beanie Babiese buum.
Mait Raava: tõhus juhtimisvahend, lühendiga TTK
Tasakaalus tulemuskaardist (TTK) on saanud juhtidele väga hea abivahend finantsmüoopiast vabanemiseks ja strateegiast suure pildi nägemiseks. TTK suurim väärtus on strateegiast hästi arusaadava tervikpildi loomine, mis võimaldab ettevõttes tuua kõik „ühele lehele“, kirjutab juhtimiskonsultant Mait Raava.
Tasakaalus tulemuskaardist (TTK) on saanud juhtidele väga hea abivahend finantsmüoopiast vabanemiseks ja strateegiast suure pildi nägemiseks. TTK suurim väärtus on strateegiast hästi arusaadava tervikpildi loomine, mis võimaldab ettevõttes tuua kõik „ühele lehele“, kirjutab juhtimiskonsultant Mait Raava.
Raadiohitid: hinnatõususest ja investeerimisest
Äripäeva raadionädala kuulatavaimad saated rääkisid harjumuspäraselt investeerimisest ja sekka ka makromajanduslikest trendidest. Esiplaanil olid ka kiirest hinnatõusust rääkivad saated.
Äripäeva raadionädala kuulatavaimad saated rääkisid harjumuspäraselt investeerimisest ja sekka ka makromajanduslikest trendidest. Esiplaanil olid ka kiirest hinnatõusust rääkivad saated.
Soome rublades ei maksa, firmad panevad ennast gaasikatkestuseks valmis
Soomes usutakse, et Venemaa keerab gaasikraani sel nädalal kinni, kuna nad rublades ei maksa selle eest, mistõttu tõusevad hinnad ja ettevõtted peavad tegevuse ümber korraldama.
Soomes usutakse, et Venemaa keerab gaasikraani sel nädalal kinni, kuna nad rublades ei maksa selle eest, mistõttu tõusevad hinnad ja ettevõtted peavad tegevuse ümber korraldama.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.