Kristina Traks • 23. november 1999 kell 22:00

Rohelised tõstavad pead

«Metsa peaks raiuma vähem, et ei häiritaks puude otsas pesitsevaid linde», «Eesti Energiale tuleb looduse saastamise eest peale panna suuremad saastemaksud», «Undva süvasadam Saaremaal ohustaks seal talvituvaid kirjuhahkasid» -- selliste seisukohtadega on Eesti looduskaitsjad viimase paari kuu jooksul aktiivselt majandusellu sekkunud.

Rohelised on veendunud, et kära looduse kaitsmise ümber tuleb igal juhul teha. Kõva kära kostab läänemaailmagi, mis ühest küljest näitab, et Eesti pole päris arengumaa, teisalt paneb liikuma mõjuvõimsad Lääne keskkonnaorganisatsioonid, mis suudavad mõjutada nii siinset valitsust kui rahvusvahelisi investoreid.

Keskkonnaminister Heiki Kranich on rahul, et Eesti looduskaitsjad siiski veel rahumeelselt käituvad. «Õnneks pole nad agressiivsed nagu näiteks Greenpeace,» sõnab mees, kes möödunud nädalal oli sunnitud just Undva sadamale vastuseisvate «roheliste» kära tõttu kulutama enam kui 100 000 krooni riigi raha, et sõita Kaplinna Bonni konventsiooni konverentsile lääneriike rahustama.

«Metsaraiet tuleb piirata,» kinnitavad nii Roheliste Liikumise koordinaator Peep Mardiste kui Eestimaa Looduse Fondi avalike suhete juht Urmo Lehtveer nagu ühest suust. «Tuleb lõpetada kevadsuvised raied, et mitte linde pesitsemise juures segada.»

Võib vaid arvata, mida arvab sellistest seisukohtadest metsa- ja puidutööstus, mis annab tööd enam kui 3000 inimesele ja mille aastane ekspordimaht küünib 10 miljardi kroonini.

Rohelised tahavad langetada Eesti aastast raiemahtu 7 miljonilt 5 miljonile kuupmeetrile.

«Roheliste jutt on natuke liiga emotsionaalne,» kõlab Eesti metsatööstuse liidu juhataja Antti Pae napp kommentaar.

Rohelised on keskkonnaministeeriumile teinud ettepaneku hakata metsa sertifitseerima. «Kui metsale on antud sertifikaat, tähendaks see seda, et raiet tuleb teha n-ö eetiliselt,» räägib Lehtveer. «Õigel ajal ja õigesti raiutud puidust toodetele pannakse peale ka vastav märk, mis näitab, et tegemist on ökotootega, mis maailmas aina enam olulisemaks muutub,» selgitab ta õhinal.

Hetkel kuum