• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Eesti lonkav kohtusüsteem

    Hiljuti tuli TV3 saates «Risttuli» justiitsminister Märt Raskil vastu pidada ajakirjanike rünnakutele Eesti kohtusüsteemi (eba)usaldatavuse teemal. Kuigi minister pareeris osavalt kriitilisi küsimusi ja kommentaare, oli tulemus siiski hävitav kaotus -- 13:87.
    Telesaate tulemus ei ole ootamatu, analoogilisi tulemusi on saadud teistegi küsitluste läbiviimisel. Näiteks Tallinna Tehnikaülikooli majandusteooria instituudi teadurite korraldatud ankeetküsitlus, kus tuli küsitletavatel (erasektori tipp- ja keskastme juhid) anda 6-punkti süsteemis hinnang seaduste jõustamise mehhanismi toimele Eestis.
    Tulemused: keskmine hinnang Eesti kohtusüsteemi objektiivsusele -- 3,3 punkti (kohtu objektiivsust võib usaldada vaid mõnikord); hinnang raha mõjuvõimule kohtuotsuste tegemisel -- 4,1 (raha mõjuvõimu ilminguid saab hinnata kui sageli esinevat nähtust); hinnang isikliku tutvuse mõjule kohtuotsuse tegemisel -- 3,1 (mõnikord avaldab mõju ka kohtuniku isiklik tundmine); hinnang tahtmisele siiski pöörduda kõrgema astme kohtu poole ebaõiglase otsuse korral 4,8 (peaaegu alati).
    Ei saa nõustuda justiitsministri seisukohaga ajakirjas Luup (nr 23), justkui pakuksid ajakirjanikud «oma subjektiivset arvamust avaliku huvina» . Tegu pole mitte lihtsalt avaliku huvi, vaid ka numbrites avaldatava avaliku arvamusega. Tekib küsimus, milleks kohtusüsteemi kui riigi seaduste jõustamise mehhanismi tähtsaimat lüli üldse vaja, kui selle objektiivsuses ja usaldatavuses kaheldakse. Põhimõtteliselt saab üldaktsepteeritavate käitumistavade, lepingute ja muude ühiskonnaelu korrastavate normide täitmist korraldada ka nn isejõustuvate mehhanismide vahendusel, kasutades kasvõi maffia-tüüpi institutsioone.
    Kui küsitluste tulemused kohtusüsteemi ebausaldatavuse kohta oleks saadud hellitlevalt kurikaelteks kutsutavate persoonide küsitlemisel, oleks tõesti põhjust neid tulemusi eirata. Kui nii arvavad tegelikus majanduselus osalevad tippjuhid, on midagi mäda meie seadusandlikus raamistikus. Tuleb nõustuda sotsioloog Juhan Kivirähki tabava irooniaga justiitsministri (ka teiste juristide-bürokraatide) seisukoha kohta, et «kui avalik arvamus arvab teisiti kui justiitsministeerium, siis eksib avalik arvamus» (Postimees, 24.11.).
    Kohtusüsteemi ja teiste riiklike institutsioonide nõrkus, vohav bürokraatia ja sellega kaasnev korruptsioon ei ole loomulikult üksnes Eesti eripära. EBRD viimases ülevaates tõdeti, et nõrgad institutsioonid on peamine majanduskasvu takistus Kesk- ja Ida-Euroopa riikides, rääkimata ühiskonna moraali ja seaduskuulekuse kujundamisest. Isegi sellistes suhteliselt arenenud ELi pürgivates Kesk-Euroopa riikides nagu Poola, Ungari ja T?ehhi tunnistas 30% küsitletud firmajuhtidest, et nad on sunnitud sageli altkäemaksu andma. Vaevalt Eestis olukord parem on, vaatamata kõrgete justiitsametnike kinnitustele, et meil korruptsioon polegi probleem.
    Oleneb, kuidas asju nimetada. Äripäeva Tallinna äriregistri eksperimendi tulemusel on algamas järjekordne kohtufarss. Seadusesilma arvates on süüdi ajakirjanikud, raha vastuvõtja tegeles «kelmusega». Kelmikad tüdrukud seal äriregistris, siserevisjon iseenesestmõistetavalt mingeid seaduserikkumisi ei täheldanud.
    Üha sagedamini näevad kohkunud tavakodanikud, kuidas kohtusaalidest väljuvad kahtlased persoonid, aeg-ajalt lükatakse valla vanglate uksed ning «eeskujulikult käitunud» endised kurikaelad saabuvad meie sekka oma tavapäraseid toimetusi tegema. Asi on jõudnud nii kaugele, et kannatavaks pooleks jäävad sageli juba riigi enda jõustruktuurid, eeskätt politsei.
    Eesti poliitikud on kohati üle pingutanud ponnistades Euroopasse jõuda. Kangesti tahaks nii nagu tsiviliseeritud maailmas, arvestamata, kust me tuleme ja kus oleme. Varane oli eluaegsete riigikohtunike institutsiooni kohaldamine, loobumine surmanuhtlusest, vanglakaristuse pehmendamine, kohalikele omavalitsustele kontrollimatu võimu andmine.
    Autor: Vello Vensel
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Ivo Suursoo: sektoriaalsed langused on paratamatud, aga nendega oleme ju harjunud
Kui riik suudab Euroopa Liidu taastefondi rahad sügiseks majandusse tuua, siis pigem jääb majanduskasv plussi, kirjutab IT-ettevõtja Ivo Suursoo vastuses Äripäeva arvamusliidrite küsitlusele.
Kui riik suudab Euroopa Liidu taastefondi rahad sügiseks majandusse tuua, siis pigem jääb majanduskasv plussi, kirjutab IT-ettevõtja Ivo Suursoo vastuses Äripäeva arvamusliidrite küsitlusele.
Paljusid hullutanud investeering tegi rikkaks vaid ühe mehe
1990ndate lõpus, kui Eesti punaimpeeriumis veedetud aastatest alles taastus, käis üle USA üks ajaloo veidramaid buume Hollandi omaaegse tulbisibulamaania järel: Beanie Babiese buum.
1990ndate lõpus, kui Eesti punaimpeeriumis veedetud aastatest alles taastus, käis üle USA üks ajaloo veidramaid buume Hollandi omaaegse tulbisibulamaania järel: Beanie Babiese buum.
Raadiohommikus: uued, silmapaistvad ja parimad juhid
Äripäeva raadio uue nädala hommikuprogrammis ja saatepäevas annavad tooni, mõtteainet ja vastuseid silmapaistvad Eesti juhid.
Äripäeva raadio uue nädala hommikuprogrammis ja saatepäevas annavad tooni, mõtteainet ja vastuseid silmapaistvad Eesti juhid.
Raadiohitid: hinnatõusust ja investeerimisest
Äripäeva raadionädala kuulatavaimad saated rääkisid harjumuspäraselt investeerimisest ja sekka ka makromajanduslikest trendidest. Esiplaanil olid ka kiirest hinnatõusust rääkivad saated.
Äripäeva raadionädala kuulatavaimad saated rääkisid harjumuspäraselt investeerimisest ja sekka ka makromajanduslikest trendidest. Esiplaanil olid ka kiirest hinnatõusust rääkivad saated.
Tootjahinnad on aastaga tõusnud kolmandiku võrra
Tavalise inflatsiooni numbrid kahanevad selle kõrval, kui palju on tõusnud sisendite hinnad tööstuses, aga ka väljamüügil. Tööstustoodangu tootjahinnad kasvasid apriilis 32 ja ekspordihinnad 25 protsenti.
Tavalise inflatsiooni numbrid kahanevad selle kõrval, kui palju on tõusnud sisendite hinnad tööstuses, aga ka väljamüügil. Tööstustoodangu tootjahinnad kasvasid apriilis 32 ja ekspordihinnad 25 protsenti.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.