Offshore'i kaudu investeerimine on legaalne

30. novembri Äripäevas oli arvamus, et maksuamet, kutsudes 1996--1998. a väärtpaberitulu teeninud eraisikuid deklareerima saadud tulusid, pidanuks alustama hoopis suurematest tegijatest ehk offshore-firmadest. ÄP soovitab ähvardada Divecist ja krediidiasutustest saadud materjalidega.

Divec, kaheldes küll Maksuameti käsutuses olevate andmete kasutamise võimalustes, toetab Äripaeva arvamust -- maksuamet peaks esitama offshore-firmade omanikele üleskutse deklareerida oma väärtpaberitehingutest saadud tulud!

Lisada võiks ehk ainult seda, et Aivar Sõerd on ise öelnud tänavu 16. septembri Äripäevas, et offshore-firmade omanikke on võimatu tuvastada, seega oleks Äripaeva pakutud üleskutse mõttetu.

Kui Eesti eraisikutele seataks kohustus deklareerida oma osalus välismaistes äriühingutes (sellist sätet Eesti maksuseadustes ei ole), ei ole offshore-firmade puhul mitte mingite materjalide põhjal (ei praegu ega ka seitsme aasta pärast) võimalik tõestada offshore'i taga olevat isikut. Muidugi kui välja jätta võimalus tema enda puhtsüdamlikust avaldusest koos tema valduses olevate esitajaaktsiate esitamisega. Ei saa aru sellest, mida täpselt peab Äripäev silmas, soovides võrdsustada offshore'ide omanikud seadusrikkujatega.

Nutikad ja heal järjel inimesed kasutavad rikkuse suurendamiseks legaalseid mooduseid. Offshore-firmade omamine ja nende kaudu investeerimine on 100% legaalne tegevus, mis pole ühegi seadusega keelatud. Kohati on see lausa möödapääsmatu. Nii on see ka enamikus lääneriikides.

Võib ju mõista Äripaeva ajakirjanike huvi, et neile oleks 100% näha, kes ühe või teise ettevõtmise taga on, kuid privaatsus finantsasjades on igaühe täielik õigus ja offshore-firma on parim võimalus privaatsuse tagamiseks.

Üleskutse ja esimeste sammude aeg on aga kummaline -- mitteresidentide väärtpaberitulu maksustamiskohus kirjutati tulumaksuseadusesse alles 1998. a. Selleks ajaks, kes enam ei mäleta, olid Eesti börsi kasumiajad juba läbi.