16 detsember 1999

Mis on seltsi bilansis sellist, mida võistleja tõlgendaks valesti?

Üldine kord näeb ette, et kindlustusselts peab avaldama igas kvartalis oma majandustegevuse vahearuanded, need on avalikud asjad. Meie oleme neid kogu aeg avaldanud -- kliendid peavad ikka väga hästi teadma, kuidas on lood kindlustusseltsiga. Ja teisalt -- mis siis ikka, kui seda teavad ka konkurendid, vaevalt, et nad seda lugeda ei oska.

Nordika käitumist ei saa ma konkurendina aga kommenteerida.

On olemas konkreetne seadusandlik akt, see on rahandusministeeriumi määrus, mis kohustab seltse esitama oma majandustulemusi, ja see on täitmiseks. Ja see on ainus kommentaar.

Mida mina kui konkurent tõlgendaksin valesti teise kindlustusseltsi bilansis -- hea küsimus, ma ei tea, ma ei kujuta ette, mida võiks valesti tõlgendada, oleneb kelle jaoks valesti. Kui bilansis on kõik õigesti, siis ei saa seda erinevalt tõlgenda, oleneb muidugi ka lugeja oskusest. Samas on ju alati võimalus asju erinevat moodi tõlgendada, näiteks ka minu sõnu. Kergem on vist küsida sellelt inimeselt, kes väitis, et bilanssi võib valesti tõlgendada, mida ta sellega mõtles.

Aga loomulikult peavad kindlustus- ja teisedki seltsid oma majandusaruanded avalikustama.

Igasuguste majandusaruannete eesmärk on õigesti ja õiglaselt kajastada ettevõtte finantsseisundit ja aruandeperioodi majandustulemust.

Kindlustustegevus on eelkõige usalduse müümine ja kliendi seisukohalt on lausa hädavajalik teada seltsi majanduslikku olukorda.

Bilansis ja kasumiaruandes on väga lakooniline ja konkreetne informatsioon, millest pole küll parimagi tahtmise juures võimalik välja lugeda ärisaladust või midagi ebaõigesti tõlgendada. Kui keegi seda teeb, siis on see tema ja mitte oma majandusnäitajad avalikkustanud seltsi probleem.

Elu on valusalt näidanud, et praeguse kindlustusjärelevalve tegevusest usaldusväärse kindlustusturu loomiseks üksi ei piisa, kliendil peavad olema kõik mõistlikud võimalused seltside usaldusväärsuse hindamiseks.

Hetkel kuum