Sulev Oll • 20 detsember 1999

Ära häiri narkomaani!

Kuigi oma päevase doosi jaoks viitsadat krooni hankiv narkomaan tuleb teie juurde varastamise või röövimise sooviga, tasub hoiduda tema ärritamisest.

«Oleme narkomaanidest varastega püüdnud käituda rahulikult,» ütleb Westmani kaupluse juhataja Milvi Teniste, «muidu ärrituvad nad veel rohkem.» Üldjuhul kutsutakse halvema ärahoidmiseks politsei. Tavaliselt avastatakse paar vargusjuhtumit päevas, alati pole osalised narkomaanid.

Teise Tallinnas ööpäevaringselt tegutseva kaupluse juhataja kinnitusel on valdav osa vargushuvilisi narkomaane niisuguses seisundis, et jäävad ka tabamisel apaatseks, väiksem osa aga ärritub ja ette on tulnud isegi käsikähmlusi. «Narkomaani jaoks pole siiski palju jõudu tarvis,» väidab tundmatuks jääda soovinud kauplusejuhataja.

Probleeme narkomaanide ja varastega kinnitas ka Tõnismäe apteegi juhataja Kiiri Vasar. Apteegis on küll vitriinid lukku pandud ja tühje karpe või veega täidetud pudeleid eksponeerima hakatud, vargad on aga visad taltuma. Lihtsaid lukke üritatakse lahti muukida, varas on apteekriga isegi telefoniaparaadi pärast võitlusse asunud ja võitjaks jäänud.

Turvafirmade andmetel eelistavad narkomaanid varastada mobiiltelefone ja sülearvuteid, sagenenud on ka riideesemete vargused lootuses, et taskus on dokumendid, raha või autovõtmed. Tallinna Wismari haigla arsti Jaanus Mumma kaudsete järelduste põhjal on Tallinnas 4000--5000 narkomaani. Arvestades, et heroiinidoosi jaoks läheb tarvis umbes 500 krooni päevas ja selle süstija ei saa päevagi aineta olla, on narkomaanidel kokku päevas vaja umbes 2 miljonit krooni. Samas on enamik narkomaane alaealised või töötud, järelikult peab raha tulema varguste ja röövimistega.

Jaanus Mumma väitel kujunevad mitmetest algul varastamisega tegelenud narkomaanidest röövlid seetõttu, et meelemürgisõltlase agressiivsus tõuseb, pidurdusprotsessid aga nõrgenevad. Narkomaan muutub egoistlikumaks, takistused oma vajaduse rahuldamisel võib ta kõrvaldada ükskõik mis vahenditega. Tallinnas on juba juhtumeid, kus narkomaanist on saanud mõrvar.

Mumma sõnul on eriti agressiivne see narkomaan, kellel algab nn võõrutusseisund. Niisuguses seisundis on narkomaanid haiglas isegi arstidele kallale läinud.

Kuna narkomaan ei vali vahendeid oma doosi saamiseks, tuleb olla ettevaatlik nii asutustes kui tänaval. Ettevõtte sekretäril tuleks narkomaaniga suheldes aega võita, et abi kohale jõuaks. Kindlasti ei soovitata kasutada solvavaid väljendeid, sest narkomaan võib kergesti vägivalda, ka relva kasutama hakata.

Tänaval käies tuleb arvestada, et narkomaanid liiguvad mitmekesi. Juhul kui tekib ründe oht, pole häbiasi oma kiireid jalgu näidata.

Vargast narkomaani puhul tuleb meeles pidada, et kuna ta elatubki vargusest, on tegemist oma ala meistriga. Samuti jääb vargusharjumus talle külge ka siis, kui ta narkosõltuvusest vabanema peaks. Kolmandik Wismari haiglast välja kirjutatavaid narkomaane sunnitakse raviasutusest lahkuma seetõttu, et nad varastavad kaaslaste järelt.

Hetkel kuum