Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Trükimeedia läbib 21. sajandi

    Noorema põlvkonna arvutisõltlased on veendunud, et juba uue aastatuhande esimesel kümnendil hukkub trükimeedia, muutub mõttetuks raamatute trükkimine, supermarketeid asendavad internetikaubamajad ning virtuaalseksi vastu ei saa ükski maine nauding.
    Küpsemas eas härrasmees arutleb teisiti. Ta teab, et tema kolm mehelikku pahet -- kange naps, aromaatne tubakas ning hea ajaleht on tema sugu saatnud sajandeid. Miks peaks see tulevikus teisiti olema? Pigem usub ta ohutu virtuaalseksi võidukäiku kui seda, et napsi, tubakat või ajalehte suudab asendada mingi sarnane kübernauding.
    Kõikehaarava kübermaailma vastu räägib see, et inimene soovib vaheldust, erinevaid kontakte, aistinguid. Kui inimese töö hakkab nõudma üha enam pidevat suhtlemist arvutiga, kas ta siis ikka soovib sama kaaslast koju, voodisse, nädalalõppu veetma, puhkusereisile? Miks maailma suurimate ajalehtede edetabeli viis esimest kohta kuuluvad Jaapani päevalehtedele? Ehk napib neil arvuteid ja internetti?
    Inimesed on erinevad. Mõni on juba täna kolinud küberruumi ning käib meie seas rahuldamas vaid oma kõige maisemaid vajadusi. Teised loevad jätkuvalt ajalehti, raamatuid, käivad teatris ja kontserdil. Püüan vahel aru saada soomlasest, kes joob Lapin Kulta õlut Lapimaal, Tallinnas, Iirimaal, Hua Hinis... Ise eelistan erinevaid maitseelamusi. Pole oluline, kas neid pakub õlu, vein, viski või mahl.
    Millised siis ikkagi on trükimeedia nõrkused elektroonilise meedia ja interneti ees?
    Ajalehed ja ajakirjad on aeglased. Selle puuduse vastu ei saa ka kõige parema tehnoloogiaga. Olin oktoobri alguses Londonis, kui varahommikul toimus Paddingtonis ränk rongiõnnetus. Kohalik telejaam Sky News alustas juba poole tunni pärast reportaazhi. Ajaleht Evening Standard edastas esimese napi uudise lõuna ajal. Ülejäänud lehed tegid seda alles järgmisel hommikul. Ka internet ei suuda võistelda operatiivsuselt televisiooni ja raadioga.
    Samas andis just järgmise päeva The Times võimaluse saada Paddingtonis toimunu kohta korraga kogu info: faktid, kommentaarid, taust, fotod, arvutigraafika. Võisin ise valida aja ja koha, kus selle infoga tutvuda. Ajalehed edastasid ka kõige täpsema ja täiuslikuma info.
    Trükitehnoloogia ning ajalehtede kojukanne teevad trükimeedia aeglaseks, kuid ka kalliks. Vaatamata sellele, et tinaladu, pikk ettevalmistustsükkel ja aeglased rotatsioonimasinad on minevik, ei suuda ajalehed kiiruses kunagi hakata võistlema elektroonilise meediaga. Seepärast pööratakse üha enam tähelepanu sellistele zhanridele, mida elektrooniline meedia inimeseni viia ei suuda -- fotod ning kommentaarid, retsensioonid, arvutigraafika ehk kõik see, mis vajab hilisemat ülelugemist.
    Kuidas ajaleht järgmisel sajandil lugejani jõuab, on omaette teema. Lehtedel on juba täna oma veebileheküljed. Seega ei vaja leht tingimata trükitehnoloogiat ega postiljoni. Katsetatud on võimalust, et veebileheküljel saab elektroonilist lehte lehitseda nagu tavalist ajalehte ja soovi korral ositi ka paberile printida. Elektrooniline paber, millel ajaleht pidevalt ise uueneb, olevat tehniliselt samuti võimalik.
    Usun, et uuel sajandil suureneb nende hulk, kes soovivad lehte lugeda elektroonilisel kandjal, olgu selleks arvuti, järgmise põlvkonna mobiiltelefon või seade, mida täna pole veel olemaski. On tõenäoline, et uue aastatuhande alguses hakkavad trükimeedia kontsernid ühinema mitte omavahel, vaid nt mobiilsideoperaatoritega. Meedia vajab uut tehnoloogiat, sideoperaatorid kõrgtasemel tooteid, mida suudavad ette valmistada professionaalsed ajakirjanikud. Seega ei sünni tänasele Äripäevale, Postimehele või Eesti Päevalehele juurde uusi konkurente, vaid need tooted hakkavad jõudma lugejani talle kõige sobivamal moel.
    Sajandi ega paariga ei kao traditsioon lugeda ajalehti ja raamatuid, käia teatris, nautida tammevaadis laagerdunud punast veini. Mis siis, et küberruumis on üha rohkem infot ning ka haljas viin teeb purju ja vesi kustutab janu.
    Tsitaat: Kui inimeste töö, ametist sõltumata, hakkab nõudma üha enam pidevat suhtlemist arvutiga, kas ta siis ikka soovib sama kaaslast koju, voodisse, nädalalõppu veetma...
    Autor: Margus Mets
  • Hetkel kuum
Mihkel Nestor: kui hull on lugu investeeringutega? Üldse mitte nii hull
Levinud narratiivi kohaselt on kiire palgakasv, vohav bürokraatia ja maksutõusud muutnud Eesti ettevõtluskeskkonnana ebasoodsaks ning suunanud uued investeeringud siit minema. Numbritele otsa vaadates on nende väidetega väga raske nõustuda, kirjutab SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor.
Levinud narratiivi kohaselt on kiire palgakasv, vohav bürokraatia ja maksutõusud muutnud Eesti ettevõtluskeskkonnana ebasoodsaks ning suunanud uued investeeringud siit minema. Numbritele otsa vaadates on nende väidetega väga raske nõustuda, kirjutab SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor.
Hõbe lõi kirkalt särama ja kipub kullast kasumlikumaks
Kulla väikevend ja vaese mehe kuld hõbe on tänavu kollasest metallist kiiremini kallinenud. Analüütikud toovad välja, et järjepidev puudujääk turul võib hõbeda järgnevatel aastatel kullast isegi eredamalt särama panna.
Kulla väikevend ja vaese mehe kuld hõbe on tänavu kollasest metallist kiiremini kallinenud. Analüütikud toovad välja, et järjepidev puudujääk turul võib hõbeda järgnevatel aastatel kullast isegi eredamalt särama panna.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Aastaaruande esitamine saab olla lihtne ehk rakendus, mis muudab mikroettevõtjate elu
Paljud väikeettevõtted on hädas majandusaasta aruande koostamisega. Tänavu aasta alguses kustutati äriregistrist koguni 23 000 ettevõtet, kellel oli pikem aruande esitamise võlgnevus. Väikefirmade valupunkti aitab leevendada tööriist nimega minuaastaaruanne.ee.
Paljud väikeettevõtted on hädas majandusaasta aruande koostamisega. Tänavu aasta alguses kustutati äriregistrist koguni 23 000 ettevõtet, kellel oli pikem aruande esitamise võlgnevus. Väikefirmade valupunkti aitab leevendada tööriist nimega minuaastaaruanne.ee.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Uusi turge vallutava Eesti firma toodet jäljendavad nii hiinlased kui britid
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Kuidas ehitada kriisikindlat ettevõtet: Infortari põhimõtted “Kui Infortari läksin, küsiti, kas lähen pensionile”
Tallinki ja Eesti Gaasi omanik ning lisaks kinnisvaras tegutsev börsiettevõte Infortar on end teadlikult ehitanud firmaks, mis kriiside ajal mitte ei kannata, vaid leiab uusi võimalusi ja kasvab.
Tallinki ja Eesti Gaasi omanik ning lisaks kinnisvaras tegutsev börsiettevõte Infortar on end teadlikult ehitanud firmaks, mis kriiside ajal mitte ei kannata, vaid leiab uusi võimalusi ja kasvab.
Eksperdid leidsid Eesti konkurentsivõime hoidmisel viis murekohta
On viis valdkonda, mille kaudu Eesti konkurentsivõimet parandada saaks, kuid lihtsaid lahendusi ja “madalal rippuvaid vilju” on pigem napivõitu.
On viis valdkonda, mille kaudu Eesti konkurentsivõimet parandada saaks, kuid lihtsaid lahendusi ja “madalal rippuvaid vilju” on pigem napivõitu.
Kas raskevõitu jalaga Auto-Marko on liikluses probleemiks?
Autoentusiast võib olla keskmisest oluliselt teadlikum ja tähelepanelikum autojuht, ent teistest kiiremini sõites muudab ta end kaasliiklejate vigade suhtes ohustatumaks, selgitab staažikas liikluskoolitaja Indrek Madar.
Autoentusiast võib olla keskmisest oluliselt teadlikum ja tähelepanelikum autojuht, ent teistest kiiremini sõites muudab ta end kaasliiklejate vigade suhtes ohustatumaks, selgitab staažikas liikluskoolitaja Indrek Madar.
Setod protestivad: Koidula piiripunktis ootab sadu veokeid, riik tahab selle aga ööseks sulgeda
Riigi plaan sulgeda Koidula piiripunkt öiseks ajaks on Setomaa vallajuhid tigedaks ajanud, kirjutab Logistikauudised.
Riigi plaan sulgeda Koidula piiripunkt öiseks ajaks on Setomaa vallajuhid tigedaks ajanud, kirjutab Logistikauudised.
Konkursil edukas: puidutöösturist poliitiku firma varustab Loodusmaja
Loodusmaja ehitav Nordecon teatas, et Eesti suurima puithoone puitlahendused toodavad ja paigaldavad Peetri Puit ja EstNor.
Loodusmaja ehitav Nordecon teatas, et Eesti suurima puithoone puitlahendused toodavad ja paigaldavad Peetri Puit ja EstNor.