23 detsember 1999

Trükimeedia läbib 21. sajandi

Noorema põlvkonna arvutisõltlased on veendunud, et juba uue aastatuhande esimesel kümnendil hukkub trükimeedia, muutub mõttetuks raamatute trükkimine, supermarketeid asendavad internetikaubamajad ning virtuaalseksi vastu ei saa ükski maine nauding.

Küpsemas eas härrasmees arutleb teisiti. Ta teab, et tema kolm mehelikku pahet -- kange naps, aromaatne tubakas ning hea ajaleht on tema sugu saatnud sajandeid. Miks peaks see tulevikus teisiti olema? Pigem usub ta ohutu virtuaalseksi võidukäiku kui seda, et napsi, tubakat või ajalehte suudab asendada mingi sarnane kübernauding.

Kõikehaarava kübermaailma vastu räägib see, et inimene soovib vaheldust, erinevaid kontakte, aistinguid. Kui inimese töö hakkab nõudma üha enam pidevat suhtlemist arvutiga, kas ta siis ikka soovib sama kaaslast koju, voodisse, nädalalõppu veetma, puhkusereisile? Miks maailma suurimate ajalehtede edetabeli viis esimest kohta kuuluvad Jaapani päevalehtedele? Ehk napib neil arvuteid ja internetti?

Inimesed on erinevad. Mõni on juba täna kolinud küberruumi ning käib meie seas rahuldamas vaid oma kõige maisemaid vajadusi. Teised loevad jätkuvalt ajalehti, raamatuid, käivad teatris ja kontserdil. Püüan vahel aru saada soomlasest, kes joob Lapin Kulta õlut Lapimaal, Tallinnas, Iirimaal, Hua Hinis... Ise eelistan erinevaid maitseelamusi. Pole oluline, kas neid pakub õlu, vein, viski või mahl.

Millised siis ikkagi on trükimeedia nõrkused elektroonilise meedia ja interneti ees?

Ajalehed ja ajakirjad on aeglased. Selle puuduse vastu ei saa ka kõige parema tehnoloogiaga. Olin oktoobri alguses Londonis, kui varahommikul toimus Paddingtonis ränk rongiõnnetus. Kohalik telejaam Sky News alustas juba poole tunni pärast reportaazhi. Ajaleht Evening Standard edastas esimese napi uudise lõuna ajal. Ülejäänud lehed tegid seda alles järgmisel hommikul. Ka internet ei suuda võistelda operatiivsuselt televisiooni ja raadioga.

Samas andis just järgmise päeva The Times võimaluse saada Paddingtonis toimunu kohta korraga kogu info: faktid, kommentaarid, taust, fotod, arvutigraafika. Võisin ise valida aja ja koha, kus selle infoga tutvuda. Ajalehed edastasid ka kõige täpsema ja täiuslikuma info.

Trükitehnoloogia ning ajalehtede kojukanne teevad trükimeedia aeglaseks, kuid ka kalliks. Vaatamata sellele, et tinaladu, pikk ettevalmistustsükkel ja aeglased rotatsioonimasinad on minevik, ei suuda ajalehed kiiruses kunagi hakata võistlema elektroonilise meediaga. Seepärast pööratakse üha enam tähelepanu sellistele zhanridele, mida elektrooniline meedia inimeseni viia ei suuda -- fotod ning kommentaarid, retsensioonid, arvutigraafika ehk kõik see, mis vajab hilisemat ülelugemist.

Kuidas ajaleht järgmisel sajandil lugejani jõuab, on omaette teema. Lehtedel on juba täna oma veebileheküljed. Seega ei vaja leht tingimata trükitehnoloogiat ega postiljoni. Katsetatud on võimalust, et veebileheküljel saab elektroonilist lehte lehitseda nagu tavalist ajalehte ja soovi korral ositi ka paberile printida. Elektrooniline paber, millel ajaleht pidevalt ise uueneb, olevat tehniliselt samuti võimalik.

Usun, et uuel sajandil suureneb nende hulk, kes soovivad lehte lugeda elektroonilisel kandjal, olgu selleks arvuti, järgmise põlvkonna mobiiltelefon või seade, mida täna pole veel olemaski. On tõenäoline, et uue aastatuhande alguses hakkavad trükimeedia kontsernid ühinema mitte omavahel, vaid nt mobiilsideoperaatoritega. Meedia vajab uut tehnoloogiat, sideoperaatorid kõrgtasemel tooteid, mida suudavad ette valmistada professionaalsed ajakirjanikud. Seega ei sünni tänasele Äripäevale, Postimehele või Eesti Päevalehele juurde uusi konkurente, vaid need tooted hakkavad jõudma lugejani talle kõige sobivamal moel.

Sajandi ega paariga ei kao traditsioon lugeda ajalehti ja raamatuid, käia teatris, nautida tammevaadis laagerdunud punast veini. Mis siis, et küberruumis on üha rohkem infot ning ka haljas viin teeb purju ja vesi kustutab janu.

Tsitaat: Kui inimeste töö, ametist sõltumata, hakkab nõudma üha enam pidevat suhtlemist arvutiga, kas ta siis ikka soovib sama kaaslast koju, voodisse, nädalalõppu veetma...

Autor: Margus Mets

Hetkel kuum