Probleemsete laenuklientide arv on aastaga vähenenud

Eluasemelaenuks välja antud raha tagasisaamine läheb Eesti pankadel ladusalt.

Eelmise aasta jooksul suurenes näiteks Hansapanga antavate eluasemelaenude määr oluliselt (vt tabel), kuid probleeme jäi hoopis vähemaks.

Kui veel aasta tagasi oli suurimal eluasemelaenude väljaandjal Hansapangal probleemseid eluasemelaenu kliente rohkem kui üks protsent, siis eelmise aasta lõpu seisuga oli 15 000st eluasemelaenu saanud inimesest laenu tagastamisega enam kui 30 päeva hiljaks jäänud vaid ligikaudu 70 inimest.

Ka Eesti Ühispanga laenuarendusosakonna spetsialisti Triin Messimase sõnul on just viimastel kuudel märgata võlgnevuses laenude osakaalu vähenemist. Kogu eluasemelaenu portfellist on Ühispangas võlgnevuste maht umbkaudu pool protsenti.

Välisriikides on laenuandjatel eluasemelaenudega küllalt palju probleeme. Nii märgitakse USA Hüpoteegituru Infoteenuste presidendi James R. DeBothi novembrikuises kinnisvarakolumnis, et USAs antakse iga kümnes hüpoteeklaen välja valele informatsioonile tuginedes. Koguni 20 protsenti on aga sama artikli põhjal selliseid laene, mida laenuandjad poleks välja andnud, kui neil oleks kättesaadavad olnud kõik andmed laenusaaja kohta.

Viis peamist valdkonda, mille osas laenuandjat Ühendriikides petetakse, on laenutaotluse dokumendid (üle poole pettusejuhtumitest), tuludeklaratsioonid, töökoha andmed, hoiused ja kinnisvara väärtus.

Eesti pankade jaoks on eluasemelaen üks kõige kindlamaid laenutooteid ning seetõttu ei nähta ka suurt vaeva klientide esitatud andmete kontrollimisega. Eesti pankades tuginetakse neile andmetele, mida laenusaaja peab vajalikuks esitada.

Eraisikute krediidiinfo veel ei tööta ning pole piisavalt põhjalikke andmebaase. «Ega me igaühel kodus kontrollimas ei käi, kas inimene elab ostetud korteris või kas ta remontis saadud raha eest eluaset,» tõdeb Hansapanga eluasemelaenu tootehaldur Kersti Arro.

Kui klientidega probleeme ei teki, siis pole pangal Triin Messimase arvates vajadust hakata detektiivitööd tegema ja andmeid kontrollima. «Meil ei jää muud üle, kui loota, et kliendid on ausad,» märgib Messimas.

Eluasemelaenu tagastamisega hilinenud klientide kontrollimisel on selgunud, et osa neist on saadud raha kasutanud börsil või ettevõtluses.

Kuna enamik kliente tuleb laenu tagasimaksmisega toime, siis võib kõikide klientide tausta uurimine enne laenu väljastamist ning hilisem kontrollimine osutuda kallimaks kui kahjud üksikute klientide võlgnevustest.

Klient võib laenu taotlemisel olla igati laenukõlbulik, kuid näiteks kolm kuud pärast laenu saamist tööst ilma jääda. Kui klient sellest panka ei teavita, kuid suudab jätkata laenu tasumist, siis pank ei teagi laenusaaja vähenenud maksevõimest.

Eesti pangad ei vaheta omavahel informatsiooni probleemsete eraisikutest klientide kohta (v.a suuremahulise pettusega vahele jäänud inimesed). Seetõttu võib ühes pangas eluasemelaenu tasumisega hädas olnud klient saada hiljem laenu mõnest teisest Eesti pangast. Mureküsimus peaks lahenema pärast eraisikute krediidiinfo käivitumist.

Triin Messimase sõnul ollakse Eesti Ühispangas arvamusel, et võib-olla ei olegi kõikehõlmavate elektrooniliste andmebaaside ja ammendava krediidiinfo puudumine praegu väga suur probleem, kuna laenude väljastamine otsustatakse laenutaotleja isiklikult täidetud ja allkirjaga kinnitatud küllalt põhjalikke andmeid sisaldava taotluse alusel ning laenutöötaja kohtub taotlejaga ka isiklikult. Seega on küllalt suur tõenäosus, et andmed, mille alusel otsused tehakse, on tõesed.

Vt. ka graafikut:Hansapanga väljaantud eluasemelaenud 1999. aastal