Äripäev toetab Võru maavanema Robert Lepiksoni kava liita Võru-, Valga- ja Põlvamaa üheks maakonnaks. See on seni ainus kava, mis võib lükata haldusreformi Eestis lõpuks käima.
Eestis on maakondi üle mõistuse palju. Näiteks Soome on territooriumi poolest Eestist 7,5 korda suurem ja elanikke on seal 3,5 korda rohkem kui meil. Kui põhjanaabrid saavad hakkama 5 lääniga, siis meil on maakondi tervelt 3 korda rohkem, 15.
Praegu on territoorium liialt killustatud ning maavalitsuse ülesanded on vastuolulised. Maavalitsus on nagu toru, kus vesi jookseb korraga kahes suunas -- üheaegselt tuleb vahendada riigi raha ja seista valitsuses maakonna eest, teisalt on tal eelmistele vastanduv järelevalve- ja kontrollfunktsioon, põhjendab Võru maavanem oma maavalitsuste reformi ideed.
Maakond on justkui riigi tilluke mudel. Tinglikult võib maavanema ja peaministri vahele võrdusmärgi panna, samuti maavalitsuse osakondade ja ministeeriumide vahele: rahandusosakond -- rahandusministeerium, majandusosakond -- majandusministeerium, haridusosakond -- haridusministeerium jne.
Lepiksoni ettekujutuse järgi peaksid maavalitsused andma oma korralduslikud ülesanded omavalitsuste kanda. Maavalitsused asendaks ta maavanemat teenindava bürooga. Maavanemat näeb Lepikson vaid riigi esindajana maakonnas. Tema kava rakendamine annab lõpptulemusena olulist kokkuhoidu -- kaovad mõttetud topeltstruktuurid. Iga ministeerium peab saama hakkama oma valdkonna kureerimisega kogu riigis.
Rohkem jääb raha piirkonna arendamiseks ja vabaneb tööjõudu. Viimane on kahe otsaga -- maal on töökohti vähe ja see suurendab tööpuudust, teisalt on vabanenud tööjõul võimalus suunduda ettevõtlusesse, nagu seda on teinud nii mõnigi riigiametnik. Põhjuseks pole üksnes minek tasuvamale tööle, vaid ka töö vähesus -- ühe maasekretäri sõnul toovad igavavõitu argihallusesse tööelevust vaid valitsuse haruharvad väljasõiduistungid. See toetab Lepiksoni töökohtade koondamise mõtet.
Haldusreformi edendamise territooriumide (Tartu, Jõgeva, Viljandi, Põlva, Valga ja Võru) töögrupp peab lubamatuks ideed alustada reformiga Kagu-Eestist, sest «reform tuleb viia korraga läbi kogu riigis, maakondade identiteeti muuta ei saa ja maakondade mehaaniline liitmine ei anna midagi».
Äripäeva töögrupi põhjendused ei veena. Neist võib välja lugeda soovi haldusreformi edasi lükata ja muret isiklike ametikohtade kaotamise pärast.
Oponendid väidavad, et liitmine aeglustab asjaajamist. Soome oma viie maakonnaga tõestab aga vastupidist. Bürokraatide arvu suurendamise ja töö tegemise kiirendamise vahele ei saa alati tõmmata võrdusmärki.
Seotud lood
Kestlikkusaruandlus puudutab üha rohkemaid ettevõtteid, sest lisaks suurusest tulenevale kohustusele tekib raporteerimise vajadus ka tarneahela kaudu.
Enimloetud
1
Ka Villig avas oma padeliäri
3
Droonimüüja: Eesti on teistest maha jäänud
5
Investor ootaks madalamat hinda
Viimased uudised
Lisatud Põlvamaa ettevõtete TOP
Hetkel kuum
Ka Villig avas oma padeliäri
Investor ootaks madalamat hinda
Tagasi Äripäeva esilehele