• OMX Baltic−0,22%307,38
  • OMX Riga−0,48%871,29
  • OMX Tallinn0,28%2 052,28
  • OMX Vilnius−0,33%1 207,15
  • S&P 500−0,67%5 802,82
  • DOW 30−0,61%41 603,07
  • Nasdaq −1%18 737,21
  • FTSE 100−0,24%8 717,97
  • Nikkei 2250,47%37 160,47
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,88
  • GBP/EUR0,00%1,19
  • EUR/RUB0,00%90,2
  • OMX Baltic−0,22%307,38
  • OMX Riga−0,48%871,29
  • OMX Tallinn0,28%2 052,28
  • OMX Vilnius−0,33%1 207,15
  • S&P 500−0,67%5 802,82
  • DOW 30−0,61%41 603,07
  • Nasdaq −1%18 737,21
  • FTSE 100−0,24%8 717,97
  • Nikkei 2250,47%37 160,47
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,88
  • GBP/EUR0,00%1,19
  • EUR/RUB0,00%90,2
  • 18.01.00, 00:00
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Eurotsoon saab täiendust

Ka Taanis on toetus eurole kasvanud. Ainult Suurbritannia puhul hindavad analüütikud euroga ühinemise tõenäosuse lähiajal alla 50 protsendile.
Kui kõik läheb plaanipäraselt võivad Euroopa Liidu valitsusjuhid kinnitada Kreeka euroliidu 12. liikmeks juba juunis Portugalis Feiras toimuval tippkohtumisel. Sellisel juhul läheks Kreeka eurole üle 1. jaanuaril 2001.
Et see võiks toimuda, hindas Kreeka valitsus drahmi kursi läinud nädalal Euroopa valuutavahetuskursi mehhanismis 3,5% kõrgemaks -- 340,75 drahmile eurost. Tõenäoliselt saab sellest ühtlasi vahetuskurss, millel drahm lõpuks euroga seotakse.
«Oleme astumas majanduslikult arenenud riikide hulka, mis moodustavad ELi tuumiku,» ütles Kreeka peaminister Costas Simitis, nimetades revalveerimist «ajalooliseks otsuseks».
Kõik oleneb nüüd sellest, kas Kreeka suudab ohjata inflatsiooni, mis on riigi peamine takistus rahaliiduga ühinemisel. Viimase 12 kuu keskmine inflatsioon oli Kreekas 2,4% võrreldes ühinemisel nõutud alla 2%ga. Samuti peavad kesksed intressimäärad riigis alanema praeguselt enam kui 10 protsendilt lähemale Euroopa Keskpanga 3 protsendile, ilma et inflatsioon kiireneks.
Lisaks Kreekale astus sammu rahaliidule lähemale Rootsi. Reedel ütles valitseva sotsiaaldemokraatliku partei juhtkond esimest korda selgesõnaliselt, et Rootsi peaks rahaliiduga ühinema, kui selleks tekivad sobivad poliitilised ja majanduslikud eeldused.
«Me ei peaks üksi majanduse tormisele merele jääma,» ütles peaminister Göran Persson, kelle arvates on Rootsi vähemalt viie aasta pärast rahaliidu liige. Täpsemate tähtaegade osas lubadusi ei antud, sest elanikkonna hulgas on ühisraha pooldajatel vastaste ees praegu vaid paariprotsendine edumaa.
Kui aga Rootsi sotsid märtsis toimuval parteikonverentsil kindlalt ühisraha toetama asuvad, on oodata ka avalikkuse suhtumise paranemist.
Erinevalt Kreeka ja Rootsi selgest jah-sõnast pidi Briti peaminister Tony Blair nädalavahetusel tõdema, et rahva hulgas püsib äge vastuseis Euroopa ühisrahale.
Selle sajandi esimeses pikemas intervjuus ütles Blair, et toetab jätkuvalt Suurbritannia ühinemist rahaliiduga, kuid ei pea vajalikuks otsusega kiirustada.
«Väljajäämine on pikemas perspektiivis vaieldamatult kahjulik. Kuid niisama kahjulik on ühineda vales majandusfaasis,» ütles Blair, nimetades võimaliku ajahetkena järgmise parlamendi mandaadi lõppu.
Esimest kogevad selgelt Briti ettevõtjad -- reedel tõusis nael euro suhtes kõigi aegade kõrgeimale tasemele, kui Briti keskpank oli päev varem intresse tõstnud. Sellega nihkus nael taas kaugemale tasemest, millelt ühinemine ühisrahaga Briti ettevõtjatele sobiv oleks. Soovitud 2,65 Saksa marga asemel oli kurss reedel 3,16 marka naelast.
Neljas rahaliidust välja jäänud riik Taani on praegu seisus, kus 45,3% elanikkonnast hääletaks euro poolt ja 37,2% vastu, kirjutab reedene Taani majandusleht Börsen. Teise küsitluse andmeil on poolt isegi 53%. Samas pole iga viies taanlane veel oma otsuses kindel, ehkki 45% elanikkonnast tahaks, et rahvahääletus ühisrahaga ühinemise osas toimuks veel enne selle aasta lõppu.
Autor: FT

Seotud lood

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele