Kas riigi abi tselluloosiprojektile on õigustatud?

Riigi initsiatiiv on positiivne. Tselluloosivabrikusse tehtav investeering muudab Eestis puidukasutuse ja majanduskeskkonna metsanduses tunduvalt tervemaks ja säästlikumaks kui praegu. See ressurss kasvab kaua ja kui me seda transpordime suhteliselt pikkade vahemaade taha, siis ta väärtus, mis metsa on võimalik tagasi investeerida, tuleb suhteliselt väike. Kaotavad nii riik kui ka erametsaomanik.

Riigi abi puhul võiks rääkida puidutarne mahu garanteerimisest, aga ikkagi maailmaturuhindadega. Selles suhtes mingeid erandeid teha ma ei pea mõistlikuks. Hinnamehhanism võib ju olla selline, mis arvestab maailmaturu hinnamuutustega, kuid juba algselt fikseerib ära diferentsi võrreldes maailmaturu üldise tasemega.

Ma ei pea õigeks toorme garanteerimist riigimetsast fikseeritud hinnaga 15 aastaks. Et riik garanteerib maa, vee, elektri jm asjadega, mille üle tal kontroll on, see on hea. Aga kui võtame, kuhu meie paberipuu täna läheb -- Soome, Rootsi, keskmine transpordihind on 150 kr tihumeeter --, siis ei ole vaja jäika garanteerimismehhanismi. Kui tselluloositehas Eestisse tuleb, läheb kogu Eesti paberipuu sinna.

Normaalseks võib veel pidada, kui garanteeritakse mingi paarsada tuhat kuupmeetrit, aga mitte üle miljoni, see on mania grandiosa. Paarisaja tuhande puhul jääb veel mingi avatud konkurents.

Mina pooldan vabakaubandust. Turul eksisteerib turuhind. Eestil on piisavalt tselluloositoorainet, mida on võimalik turult osta. Juhul kui tehas asub Eestis, on sel tehasel hinnaeelis logistilise kulu võrra.

Piisav garantii investorile on juba see, et me oleme teel ELi, meil on majandusreeglid sarnased ELis kehtivatega.

Ma saan aru teistest nüanssidest -- on vaja, et lubatakse tselluloosi toota Eestis. Et oleks ühiskondlik kokkulepe, et sellega nõustuksid roheliste esindajad. See on peamine küsimus.

Põhimõtteliselt pean õigeks, kui see tehase valmimist kiirendaks. Mida kiiremini me tehase saame, seda parem. Hinnamehhanism peab olema selline, mis ei fikseeri mingit madalat hinda. Aga muu -- Eestis on maad nii palju, et siin võiks seda jagada kõigile headele investoritele. Käibemaksuvabastus seadmete impordile on hea, sest need on väga kallid seadmed. Kommunikatsioonidega kindlustamisel peab ettevaatlik olema, et ei tuleks Tallinn-Tartu kiirteed kuskile sohu rajada.

Eestit võib serveerida veel turvalise Venemaa investeeringuna. Siin on suur Vene toorainebaas ja Eesti on turvaline investeerimiseks, tulevane ELi liige. Tselluloositooret on siin rohkem kui ühe tehase jaoks ja võib mängida ka Venemaa toormele.