Kas riigi abi tselluloosiprojektile on õigustatud?

Normaalseks võib veel pidada, kui garanteeritakse mingi paarsada tuhat kuupmeetrit, aga mitte üle miljoni, see on mania grandiosa. Paarisaja tuhande puhul jääb veel mingi avatud konkurents.

Mina pooldan vabakaubandust. Turul eksisteerib turuhind. Eestil on piisavalt tselluloositoorainet, mida on võimalik turult osta. Juhul kui tehas asub Eestis, on sel tehasel hinnaeelis logistilise kulu võrra.

Piisav garantii investorile on juba see, et me oleme teel ELi, meil on majandusreeglid sarnased ELis kehtivatega.

Ma saan aru teistest nüanssidest -- on vaja, et lubatakse tselluloosi toota Eestis. Et oleks ühiskondlik kokkulepe, et sellega nõustuksid roheliste esindajad. See on peamine küsimus.

Põhimõtteliselt pean õigeks, kui see tehase valmimist kiirendaks. Mida kiiremini me tehase saame, seda parem. Hinnamehhanism peab olema selline, mis ei fikseeri mingit madalat hinda. Aga muu -- Eestis on maad nii palju, et siin võiks seda jagada kõigile headele investoritele. Käibemaksuvabastus seadmete impordile on hea, sest need on väga kallid seadmed. Kommunikatsioonidega kindlustamisel peab ettevaatlik olema, et ei tuleks Tallinn-Tartu kiirteed kuskile sohu rajada.

Eestit võib serveerida veel turvalise Venemaa investeeringuna. Siin on suur Vene toorainebaas ja Eesti on turvaline investeerimiseks, tulevane ELi liige. Tselluloositooret on siin rohkem kui ühe tehase jaoks ja võib mängida ka Venemaa toormele.