Ühe tonni mereahvena ja kalmaari püügi õiguse eest Loode- Atlandil ja Teravmägedel tuleb vastavalt valitsuse määrusele maksta 300 krooni, skumbriatonni eest 200 krooni, stauriidi puhul on tasumäär 150 krooni, putassuutonni püügi õigus maksab 50 krooni.
Krevetipüügipäeva eest Loode-Atlandi püügipiirkonnas tuleb tasuda 2500 krooni, Teravmägedel 1500 krooni.
Kuna Teravmägede kreveti turuhind on 0,6 korda madalam Loode-Atlandi kreveti turuhinnast, on ka püügiõiguse eest nõutav hind Teravmägede piirkonnas madalam.
Kalapüügiõiguse tasu määramisel arvestas keskkonnaministeerium kalandusosakonna spetsialisti Ain Soome sõnul kasutatavat püügivahendit, selle püügivõimsust ja püügipiirkonna eripära.
Püügiõiguse tasu ei või ületada 3 protsenti väljapüütava kalakoguse harilikust väärtusest ehk kala kohalikust keskmisest müügihinnast.
Keskkonnaministeeriumi kalandusosakonna andmetel püüab Loode-Atlandi ja Teravmägede piirkonnas kokku kümme Eesti laeva.
Määruse koostamisel arvestas ministeerium välistsoonis kalapüügiga tegelevate firmade ettepanekuid.
Kalapüügiõiguse tasumäärad välisvetes Eesti lipu all püüdvatele laevadele kehtestab valitsus vastavalt kalapüügiseadusele piirkondades, kus riik tagab püügiõiguse.
Püügiõigustasu laekub riigieelarvesse.
Autor: BNS
Seotud lood
Sügistalvine hooaeg on käes ja sellega seoses kuulutame taas välja valdkondade ja maakondade TOP-id, kus tunnustatakse Eesti ettevõtluse tublimaid tegijaid. TOPides osalemine annab ettevõttele võimaluse näidata oma majandustulemuste tugevust ja olla nähtav laiemale publikule.
Viimased uudised
Inflatsioon võib lähikuudel uuesti kiireneda
Hetkel kuum
Tagasi Äripäeva esilehele