Soome sai naispresidendi

Veel paar nädalat tagasi oli avaliku arvamuse küsitlustes Haloneni edumaa veenev -- 55:45, kuid edumaad hakkasid kärpima Esko Aho parem esinemine väitlustes ja kodanliku leeri (Rootsi Rahvapartei, Koonderakond) ühinemine Aho taha. Ja eriti tuli Ahole kasuks Euroopa Liidu (EL) sanktsiooniähvardus Austria vastu, mis oli soomlaste seas ebapopulaarne ja mida Aho jõuliselt kritiseeris, väites, et EL ei tohiks oma liikmesriigi siseasjadesse sekkuda.

Tarja Halonenil tuli välisministrina ELi sanktsiooni õigustada, kuid see ei kõlanud eriti veenvalt. Lõpuks läks nii, nagu reedeses Äripäevas eksperdid ennustasid: Tarja Halonenile aitasid võidu tagada Lõuna-Soome naised, tänu kellele saab Soome ajaloo esimese naispresidendi.

1. märtsil kuueks aastaks ametisse astuv Tarja Halonen on järjestikku kolmas sotsiaaldemokraat selles ametis. Pärast keskerakondlase Urho Kaleva Kekkoneni 25aastast presidendiks olemist (1956--1981) on sellel kohal olnud sotsiaaldemokraadid Mauno Koivisto (1982--1994) ja Martti Ahtisaari. 11. presidendiks saav Halonen on esimene naine ja ühtlasi ka esimene helsinglane selles ametis.

Keskmine Soome presidendi vanus on 55, Tarja Halonen on 56aastane. Halonenil on 21aastane tütar ja praegu elab ta vabaabielus 51aastase Pentti Arajärviga.

Haloneni karjäär on olnud pidevalt tõusujooneline: aastail 1970--1974 töötas ta juristina, aastail 1974--1975 oli peaminister Kalevi Sorsa abiline parlamendis, aastal 1979 valiti ta parlamendi liikmeks, 1987--1990 oli teine sotsiaalminister, 1991 justiitsminister ja alates 1995. aastast välisminister. Välisministeeriumis ei ole ta eriti populaarne, sest ta on avalikult ignoreerinud töötajaid, kes ei ole pälvinud tema soosingut.

Tarja Halonen on olnud aktiivne inimõiguste eest võitleja ja valitsuse relvaekspordi suurim kritiseerija. Ühtlasi on ta tuntud oma huumorisoone poolest ning sellega, et kipub pisaraid valama, kui ei saa oma tahet läbi suruda.

Ajal, kui uus Soome president astub ametisse, on riigi majandus väga heas seisus. 1990. aastate alguse majanduskriis on täielikult unustatud, Soome edukaima firma Nokia abiga on riigis tekkinud üle 10 000 miljonäri ehk rohkem kui kunagi varem ning börs püstitab üha uusi rekordeid. Sisemajanduse kogutoodang (SKT) on viimastel aastatel kiiresti kasvanud: mullu suurenes see 3,5% ja tänavu peaks see prognoosi kohaselt küündima 5,1, 2001. a 4,1 ja 2002. a 3 protsendini. Majanduse põhimootoriks on Nokia, mis väidetavalt andis mullusest SKT kasvust tervelt 1--1,5%. Ühtlasi andis Nokia 1999. a viiendiku Soome koguekspordist ja selle turuväärtus moodustas Helsingi börsi koguväärtusest 60%. Peale selle peaks Nokia arvele tulema 40% Soome firmade kõigist uurimis- ja tootearenduskuludest.

Soome majanduse miinuspoolele võib kanda kriisiaastatest päranduseks jäänud 1086 miljardi Eesti krooni suuruse riigivõla. See aga ei tundu enam nii ähvardav pärast telekommunikatsioonifirma Sonera üliedukat osalist erastamist ja eriti kui arvestada, et riigi kätte jäänud 58% aktsiate väärtus on praegu 563 miljardit krooni ehk pool riigivõlast. Miinus on kindlasti ka püsivalt suur töötuse määr -- 10,2%.

Üks seni alahinnatud probleeme on inflatsioon, mis järgneva kolme aasta jooksul võib tulla 2,3 protsenti, ja kui naftahind ei lange, siis ka 2,5--3%, kusjuures Euroopa Keskpanga seatud lubatud piir on 2 protsenti.

Autor: ÄP