Digitaalallkirja seaduse eelnõu täna riigikogus

«Praeguseks on eelnõu on nii palju lihvitud, et see võidakse vastu võtta juba veebruaris. Jõustuma hakkab seadus etapiviisiliselt, mõned asjad jõustuvad kohe,» nentis seaduse eelnõu kaasettekandja Ivar Tallo.

Digitaalallkiri on mobiiltelefonide ja pangakaartide PIN-koodile sarnane numbrite kombinatsioon, mis annab selle omanikule võimaluse allkirjastada ükskõik milliseid dokumente internetis.

«Digitaalallkirja seadus mõjutaks pangandust väga oluliselt, sest me tahame teha rohkem asju internetis,» sõnas Ühispanga asepresident Jürgen Lamp. Lambi sõnul läheks digitaalallkirja seadusega jõustumisega lihtsamaks näiteks laenu andmine ja kindlustamine. «Kui digitaalallkirjal on juriidiline jõud, ei peaks laenutaotleja kordagi pangas käia, kõike saaks teha interneti teel,» kinnitas Lamp.

Ühispanga IT-juht Tõnu Liik märkis aga, et praeguse digitaalseaduse eelnõu ajatemplit, mis näitab, millal allkirja anti, puudutavat osa on vaja eurodirektiividega kooskõlla viia. Samas leidis Liik, et seadus tuleks võimalikult kiiresti vastu võtta.

Eesti üht suuremat internetikaubamaja haldava ASi Index Net juhatuse esimees Peeter Tammoja märkis, et digitaalallkirja kasutusele võtmine mõjutaks elektroonilist kaubandust väga positiivselt, sest see muudaks internetipoest ostmise praegusest turvalisemaks ja kiiremaks.

«Ka riigile see oleks hea, sest kui meil on turvaline keskkond, kus saab uusi tehnoloogiaid rakendada, tuleb ka välisinvesteeringuid,» lisas Tammoja.

Index Net on esitanud oma ettepanekuid ja muudatusi digitaalallkirja seaduse eelnõu kohta ja osa neist on Tammoja sõnul ka arvesse võetud.

«Ilma digitaalallkirja seadustamata on praktiliselt võimatu elektrooniliste dokumentide kasutamine, sest neil pole juriidilist jõudu,» sõnas Eesti ühe suurema internetipakkuja ASi Uninet Andmeside arendusjuht Taavi Talvik.

Riigile läheb digitaalallkirja seaduse rakendamine maksma Ivar Tallo sõnul umbes 1,5 miljonit krooni, kokkuhoid paberi ja transpordikulu vähenemise pealt peaks olema aga üsna suur.

Euroopas on digitaalallkirja seadus praeguseks juba vastu võetud Saksamaal, Itaalias ja Prantsusmaal. Digitaalallkirjal on päris allkirjaga samu õigusi Ameerika Ühendriikides, Argentinas, Malaisias, Kolumbias, Indias, Lõuna-Koreas ja ka teistes maades.