Arendustegevus saab toetust

«Eelmisel aastal sai Eesti umbes 30 mln krooni, mis on kolm korda suurem kui meie liikmemaks,» rääkis programmi teaduskoordinaator Rene Tõnnisson. « Sel aastal on liikmemaks üle 15 mln krooni ja riiklikul tasandil jääme plussi, kui Eesti saab sealt rohkem raha tagasi.» Eesti liikmemaks tõuseb iga aastaga.

Mitu aastat kestva ELi teadus- ja arendustegevuse viienda raamprogrammi (5. RP) eelarve on 233 miljardit krooni, millest on kulutatud veerand. Programmi koordineerib Eestis SA Archimedese osakond FEMIRC.

Tõnnisson selgitas, et programm on mõeldud kogu Euroopat haaravana ja raha jagatakse konkurentsi alusel. «See ei ole otseselt näiteks Kiviõli firma tehnoloogia täiustamiseks,» selgitas Tõnnisson, «vaid ettevõte peab tegema koostööd näiteks Müncheni ülikooli ja mingi välisfirmaga ning näitama, et nende arendus on oluline kogu Euroopale.»

OÜ Asper juhataja Hendrik Pavel ütles, et nemad osalesid üheksa liikmega konsortsiumis, kuid taotlus lükati tagasi. «Muidugi oli ka konkurents geenivaldkonnas suur, kuid tagasi lükati projekt kahel põhjusel,» selgitas Pavel. «Polnud päris selgelt lahti kirjutatud, kuidas avastust saab tulevikus praktikas kasutada ja kuidas hakatakse jagama intellektuaalse kapitali omandiõigust.»

Eriotstarbelisi mikrobusse valmistava Silvi Autoehituse ASi juhataja Koit Kaaristu ütles, et neil on plaanis taotleda abiraha väikebusside turvalisuse suurendamiseks koostöös Saksa ja Soome firmadega.

«Suured bussid on läbi töötatud, 19 kohaga busside turvalisuse osas on arenguruumi,» sõnas Kaaristu. Peamiselt konstrueerib firma busse Mercedese toodangu baasil.