Eramuehitaja vajab kolme tähtsat nõustajat

Arhitekti on kõige õigem valida varasemate tööde järgi. Võib sõita läbi Tallinna uuselamurajoonid ja vaadata, mida meelepärast silma hakkab. Erinevat tüüpi maju on palju, kuid lihtsaid, mis haakuksid meie ehitustraditsioonidega, leidub harva. Tavaliselt on need peidetud olemasoleva hoonestuse vahele.

Kui leidub uuselamu, mis meelepärane tundub, koputage uksele ja küsige, kes on selle projekteerinud. Primitiivne, kuid kindel. Eelinformatsioonita on keeruline leida umbes 300 projekteerimis- ja arhitektuuribüroo hulgast see ainuõige.

Riskantne on minna arhitekti juurde omajoonistatud plaanide ja fassaadidega. Kogemusteta inimesel on raske tajuda joonise järgi ruumide suurusi ja proportsioone. Diletantlik plaan võib tellijale endale karuteene osutada. Arhitektide professionaalsuses ei ole põhjust kahelda.

Tellija arvab, et arhitekt vastutab ka maja tehnilise lahenduse eest ja kaasab selleks projekteerimisse tehnika asjatundjad. Tegelikult ei ole see alati nõnda.

Tihti loeb arhitekt end vastutavaks vaid maja väljanägemise eest ja eeldab, et tehnikaspetsialistidega konsulteerimine on tellija enda mure. Kui tellija ise selle peale ei tule, võivadki tehnikaprobleemid lahendamata jääda, seniks kui läbijooksvad katused, liiga külmad toad või lagunevad välistrepid majaomanikku taas tegutsema sunnivad. Õige on kohe algul kokku leppida, kas tehnikaprobleemidele lahenduse leidmine jääb arhitekti ülesandeks või mitte.

Kuna tänapäeva tehnika on keerukas ja mitmetahuline, peavad maja projekteerimisel lisaks arhitektile osalema ka konstruktor, kütte- ja ventilatsiooni-, veevarustuse- ja kanalisatsiooni- ning elektri- ja nõrkvooluspetsialistid.

Ehituse korraldamine nõuab tulevaselt majaomanikult tublisti tööd. Tuleb leida arhitekt, talle oma soovid selgeks teha; hankida tarvilikud load; valminud projekti põhjal korraldada ehituspakkumised ja sõlmida ehituslepingud; jälgida tööde käiku, et kõik saaks tehtud nõuetekohaselt ja projekti järgi. Lõpuks tuleb maja üle kontrollida ja ehitajalt vastu võtta. Aasta hiljem üle vaadata, kas ei ilmne ehitusvigu, nende olemasolul tuleb ehitajaga taas ühendust võtta.

Kõige selle juures on pidevalt oht, et midagi jääb õigel ajal tegemata. Kaotajaks pooleks jääb loomulikult majaomanik.

Sekeldusi saab majaomanik vältida, usaldades ehituskorralduse projektijuhile, kes võtab enda kanda kõik ehitusega seotud asjaajamised. Tellija ülesandeks jääb vaid anda nõusolek ning muidugi raha maksta.

On projektijuhtimisfirmasid, kes korraldavad nii projekteerimise kui ehituse. Lähtudes tellijaga alguses kokku lepitud hinnast võtavad nad endale vastutuse ka maja maksumuse eest. Tellijale on asi hõlpus, kuid sellisel juhul võib kergesti kaotada kontrolli kvaliteedi üle. Kui ehituse käigus selgub, et tulemus ei vasta tellija ootustele, on projektile tagasikäigu andmine peaaegu võimatu.

Parem on, kui projektijuhtimisfirma teeb küll kõik korraldustööd, kuid iga etapp loetakse lõpetatuks alles siis, kui selle on heaks kiitnud projektijuhist sõltumatu ekspert ? ehituskonsultant. Sel juhul on ka projektijuhi tegevus tellija kontrolli all.

Juba krundi hankimisel on konsultant nõuandja, kes hoiatab krundi ostjat võimalike ohtude eest ning kontrollib, et dokumentide vormistamisel ei tekiks ebatäpsusi, mis ehitamise võimatuks teevad või omandiõigust ohustavad. Projekti tellimisel aitab konsultant leida arhitekti, kelle senine looming tellija soovidega võimalikult hästi haakub. Konsultant hindab projekti funktsionaalset taset ja juhib tellija tähelepanu talle olulistele detailidele.

Konsultant kontrollib samuti, kas projekti tehniline lahendus on nõuetekohane ja kas projekti maht on ehituspakkumiste korraldamiseks piisav. Ta aitab korraldada ehituspakkumise, tutvub selle sisuga, kontrollib pakkujate tausta ja nõustab tellijat nende tugevate ja nõrkade külgede suhtes.

Konsultant osaleb ehitise vastuvõtmisel ja kontrollib, kas koos hoonega üle antav dokumentatsioon (teostusjoonised, materjalide sertifikaadid, varjatud tööde aktid, hooldusjuhendid, liitumisdokumendid) on piisav. Konsultant kontrollib ehitist garantiiperioodil ja annab nõu, kas ilmnenud puudused võivad olla garantiiremondi tööde põhjuseks.

- Kirjeldage soovitud elulaadi ja kujutlust majast: kas tahate avatud ruumi ? maja moodustab ühe läbinähtava terviku ? või eelistate jaotatud ruumi, mis koosneb eraldatud funktsionaalsetest ?pesadest?; kas tahate, et päike kogu aeg elutuppa paistab või peate seda vajalikuks vaid õhtupoolikul; kas soovite vaadet tänavale või müüri, millest läbi ei näe ega kuule; kas teie kujutluses sulandub aed elutoaga üheks tervikuks või tahate rõhutada, et tuba ja aed on erinevad keskkonnad.

- Kirjeldage oma eelistusi materjalide ja pinnaviimistluse osas: kas soovite esile tuua materjalide naturaalset faktuuri, tekstuuri ja värvust või eelistate neutraalseid, siledaid tehislikke pindu; kas teile meeldivad eredad toonid või neutraalne värvus.

- Kirjeldage oma suhtumist loodusesse: kas maja peab olema ümbrusest eraldatud või sellega liituma.

- Kirjeldage soove turvalisuse osas: kas maja peab olema ligipääsmatu kindlus või sissesoovijatele avatud; kas turvaluugid ja -võred on vajalikud või ebasoovitavad.

- selgitab lähteandmed

- hangib projekteerimisloa

- tellib projekti

- hangib ehitusloa

- korraldab ehituspakkumised

- valmistab ette ehituslepingud

- korraldab ehitusjärelevalve

- kontrollib teostusdokumentat-siooni

- võtab maja vastu ja hangib kasutamisloa

Autor: Tiit Masso