Eraomanikud raiuvad rohkem metsa, kuid uuendavad vähem

Metsa uuendati 8100 hektaril, sellest 81% riigimetsamaal. Lageraie pindala ületas metsauuenduse pindala 2,3 korda.

Möödunud aastal oli puidu koguraie 7,0 miljonit tihumeetrit, sellest likviidse puidu raie 6,7 miljonit tihumeetrit.

Riigimetsamaalt raiuti 2,7 miljonit tihumeetrit likviidset puitu, mis on niisama palju kui eelmisel aastal ja moodustab 41% kogu likviidse puidu raiest. 66% riigimetsast raiutud likviidsest puidust andis uuendusraie.

Likviidse puidu raie erametsamaalt suureneb pidevalt. 1999. aastal raiuti erametsast 3,7 miljonit tihumeetrit likviidset puitu, mis on 28% rohkem kui 1998. aastal ja 60% rohkem kui 1997. aastal. Erametsa raie moodustab kogu likviidse puidu raiest 55%. Uuendusraiet oli erametsa raies 70%.

Muudel maadel (ebaseaduslikult võõrandatud, peremeheta, põllumajanduskoolide halduses olev, munitsipaal- jm maa) raiuti 0,26 miljonit tihumeetrit likviidset puitu, mis on poole vähem kui eelmisel aastal. Kogu likviidse puidu raiest moodustas raie muudel maadel 4%.

Küttepuitu raiuti 1,7 miljonit tihumeetrit, mis on ligikaudu sama kogus, mis eelmisel aastal.

1999. aastal tehti uuendusraiet 22 600 hektaril ja metsa uuendati 8100 hektaril. Metsa istutati 4500 hektarit, sellest 3300 hektarit kuuse-, 900 hektarit männi- ja 300 hektarit kasemetsa. Metsa külvati 1600 hektarit. 2000 hektaril aidati kaasa metsa looduslikule uuenemisele.

1999. aastal hukkus 1049 hektarit puistuid. Peamised hukkumispõhjused olid metsloomade tekitatud kahjustused ning tuuleheide ja -murd. Kahjustatud puistute pindala oli 1999. aasta lõpus 13 600 hektarit, mis on niisama palju kui aasta tagasi. Kahjustusi põhjustasid peamiselt ulukid (7200 hektaril) ja juuremädanik (2500 hektaril).