OMX Baltic0,22%300,68
OMX Riga0,06%893,52
OMX Tallinn0,12%2 071,16
OMX Vilnius0,3%1 206,04
S&P 5000,83%6 279,35
DOW 300,77%44 828,53
Nasdaq 1,02%20 601,1
FTSE 1000,00%8 822,91
Nikkei 2250,06%39 810,88
CMC Crypto 2000,00%0,00
USD/EUR0,00%0,85
GBP/EUR0,00%1,16
EUR/RUB0,00%92,85

OMX Baltic0,22%300,68
OMX Riga0,06%893,52
OMX Tallinn0,12%2 071,16
OMX Vilnius0,3%1 206,04
S&P 5000,83%6 279,35
DOW 300,77%44 828,53
Nasdaq 1,02%20 601,1
FTSE 1000,00%8 822,91
Nikkei 2250,06%39 810,88
CMC Crypto 2000,00%0,00
USD/EUR0,00%0,85
GBP/EUR0,00%1,16
EUR/RUB0,00%92,85

27.03.00, 10:00

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Eraomanikud raiuvad rohkem metsa, kuid uuendavad vähem

Puidu raie erametsamaalt ületas möödunud aastal ühe miljoni tihumeetri võrra puidu raie riigimetsamaalt, teatab Statistikaamet.

Inno Tähismaa

Metsa uuendati 8100 hektaril, sellest 81% riigimetsamaal. Lageraie pindala ületas metsauuenduse pindala 2,3 korda.

Möödunud aastal oli puidu koguraie 7,0 miljonit tihumeetrit, sellest likviidse puidu raie 6,7 miljonit tihumeetrit.

Riigimetsamaalt raiuti 2,7 miljonit tihumeetrit likviidset puitu, mis on niisama palju kui eelmisel aastal ja moodustab 41% kogu likviidse puidu raiest. 66% riigimetsast raiutud likviidsest puidust andis uuendusraie.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Likviidse puidu raie erametsamaalt suureneb pidevalt. 1999. aastal raiuti erametsast 3,7 miljonit tihumeetrit likviidset puitu, mis on 28% rohkem kui 1998. aastal ja 60% rohkem kui 1997. aastal. Erametsa raie moodustab kogu likviidse puidu raiest 55%. Uuendusraiet oli erametsa raies 70%.

Muudel maadel (ebaseaduslikult võõrandatud, peremeheta, põllumajanduskoolide halduses olev, munitsipaal- jm maa) raiuti 0,26 miljonit tihumeetrit likviidset puitu, mis on poole vähem kui eelmisel aastal. Kogu likviidse puidu raiest moodustas raie muudel maadel 4%.

Küttepuitu raiuti 1,7 miljonit tihumeetrit, mis on ligikaudu sama kogus, mis eelmisel aastal.

1999. aastal tehti uuendusraiet 22 600 hektaril ja metsa uuendati 8100 hektaril. Metsa istutati 4500 hektarit, sellest 3300 hektarit kuuse-, 900 hektarit männi- ja 300 hektarit kasemetsa. Metsa külvati 1600 hektarit. 2000 hektaril aidati kaasa metsa looduslikule uuenemisele.

1999. aastal hukkus 1049 hektarit puistuid. Peamised hukkumispõhjused olid metsloomade tekitatud kahjustused ning tuuleheide ja -murd. Kahjustatud puistute pindala oli 1999. aasta lõpus 13 600 hektarit, mis on niisama palju kui aasta tagasi. Kahjustusi põhjustasid peamiselt ulukid (7200 hektaril) ja juuremädanik (2500 hektaril).

Inno Tähismaa

Seotud lood

20.06.25, 09:00

Varjatud tehnoloogiakulud: miks maksavad odavad telefonid ettevõtetele miljoneid

Enimloetud

Uudised

04.07.25, 16:41

Uus löök päikesepaneelide omanikele võib saada saatuslikuks. “See on labane ahnus”

Börsiuudised

03.07.25, 10:32

Pensionifondid said ootamatu löögi

Majandustulemused

04.07.25, 15:33

Äriperekonna firma maksab 6 miljonit dividende

Arvamused

03.07.25, 16:08

Laura Saks: Urmas Sõõrumaa, Tallinna linn pole teie järgmine heategevusprojekt

Uudised

03.07.25, 15:58

Rakvere lõpetas värske hankelepingu, sest ettevõtja ei saanud tööga hakkama

Uudised

04.07.25, 06:00

Prantsuse suurfirma haaras Hiiumaal laialt metsa ja sattus kohe karmi kriitika alla

Viimased uudised

Börsiuudised

05.07.25, 19:00

Kristjan Liivamägi süstis 30 000 eurot Saksamaa börsiindeksisse

Uudised

05.07.25, 16:00

Nädala lood: probleemne automüüja võlus panga ära, pensionifondid said ootamatu löögi

Uudised

05.07.25, 11:40

Donald Trump: allkirjastasin 12 riigi tollikirjad

Arvamused

05.07.25, 11:30

Vastukaja: äridiplomaatia vajab selget vastutajat ja kestvat rahastust

Uudised

05.07.25, 11:10

TalTech: huvi inseneriõppe vastu kasvas hüppeliselt

Börsiuudised

05.07.25, 10:40

OPEC+ suurendab naftatootmist oodatust kiiremini

Uudised

05.07.25, 09:49

USA ähvardab Euroopat 17% toidutolliga

Uudised

05.07.25, 06:00

Saabus Tartu üürituru tippaeg: kus ja kui kallilt tudeng leiab elukoha

Kristjan Liivamägi näeb investorina potentsiaali Saksamaal, pannes sealsetesse ettevõtetesse ka oma raha.

Kristjan Liivamägi süstis 30 000 eurot Saksamaa börsiindeksisse

Tartusse õppima pääsejal tuleb leida endale elukoht, mida pakutakse mitmes hinna- ja mugavusklassis.

Saabus Tartu üürituru tippaeg: kus ja kui kallilt tudeng leiab elukoha

“Kuttidest on väga kahju.” Tööpakkumine USAs tõmbas Eesti vennad miljardipettusesse

Kristjan Liivamägi süstis 30 000 eurot Saksamaa börsiindeksisse

Donald Trump: allkirjastasin 12 riigi tollikirjad

USA president Donald Trump hoiab pingeid üleval viimase hetkeni kaubanduskõnelustes Euroopaga.

USA ähvardab Euroopat 17% toidutolliga

Raskustes automüüja suutis aastaid saada Coop Panga raha, kuigi krahhi ennustavad märgid olid juba siis õhus. Fotol Coop Panga hoone Tallinnas Maakri tänaval.

Nädala lood: probleemne automüüja võlus panga ära, pensionifondid said ootamatu löögi

Kristjan Rahu firma maksis pea 12 miljonit eurot omanikutulu

Täna on äridiplomaatia puhul peamine küsimus, kas suudame tehtud head tööd hoida ja edasi arendada, leiab esti kaubandus-tööstuskoja teenuste direktor Piret Potisepp.

Vastukaja: äridiplomaatia vajab selget vastutajat ja kestvat rahastust

Varjatud tehnoloogiakulud: miks maksavad odavad telefonid ettevõtetele miljoneid

Pelgulinna riigigümnaasiumi 10. klassi lõpetanud Hanna Loora Pulst tutvus investeerimisega juba 13aastaselt.

Gümnasistist investor: 30aastaselt võiks mu portfell olla miljon eurot

Nike pole paljude tarbijate jaoks enam eelistus, sest konkurents on suurenenud. Fotol on oksjonile pandud korvpallijalatsid Air Jordan 1, mida kandis mängudes selle ala legend Michael Jordan 1985. aastal.

Nike näeb vaeva, et saada tagasi nii aktsiate kui ka tossude sära

Swedbanki klientide tehingustatistika näitab, et välismaistest aktsiatest ostetakse enim kokku Euroopa väärtpabereid ja müüakse USA omi.

LHV ja Nvidia aktsiad visati Swedbankis hoogsalt müüki

Praegu Luminori pensionifondide raha liigutav Vahur Madisson töötas kümmekond aastat tagasi ka SEBs.

Luminori fondijuht: panustame Balti regiooni alternatiivsetele fondidele

S&P 500 edenes kauplemise ajal 0,83%, sulgudes 6279,35 punkti juures.

S&P 500 ja Nasdaq 100 kerkisid sel nädalal kolmandat korda uute rekordkõrgusteni

Äriplaan 2026

Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.

Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!

Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.

Toimumisaeg:
17.09.2025
Alguseni:
2 k 11 p 10 t
Toimumiskoht:
Tallinn