Raha läheb kallimaks

Nii laenu- kui hoiuseintressid püsivad alates eelmise aasta lõpust rahareformijärgse perioodi madalaimatel tasemetel, kuid edasist intressilangust pangandusspetsialistid enam ei ennusta, pigem raha kallineb, kirjutab Postimees.

Reaalsektori laenude nominaalintressid alanesid eelmise aasta lõpuks oma ajalooliselt madalaimale tasemele. Ettevõtete kaalutud keskmine pikaajaline laenuintress langes alla 9 protsendi ja eraisikute pikaajaline laenuintress 11 protsendist allapoole. Kuid praegune nn odav raha võib peagi kallineda.

Ka inimeste säästmisharjumused muutusid eelmisel aastal. Eraisikute hoiused kommertspankades suurenesid aastaga ligi kolmandiku võrra, samas langesid hoiuste intressid keskmiselt viie protsendipunkti võrra. Näiteks langes aastase tähtajalise deposiidi intress 11 protsendilt aasta lõpuks alla kuue protsendi.

Eesti Panga prognooside kohaselt intressid tänavu oluliselt langeda ei saa, sest intressimäärade kasv tööstusriikides mõjutab rahaturuintresse pigem tõusu suunas.

Kuigi eelmise aasta viimastel kuudel kasvasid finantseerimisasutuste laenujäägid kümnendiku võrra, jäi eelmisel aastal laenukasv siiski negatiivseks. Kõigi eelduste kohaselt on tänavu I kvartalis oodata laenude kasvutempo jätkuvat kiirenemist ning ettevõtete laenude aastakasvu näitaja muutumist positiivseks.

Laenude maht kasvab tänu majanduse kasvutempo kiirenemisele, investeeringute hoogustumisele ja ka küllalt soodsale intresside tasemele.

Ühispanga makroanalüütiku Jelena Normaku hinnangul tõusevad intressid umbes poole protsendi võrra. 'Lisaks Euroopa intressimäärade tõusule võib kaasneda ka sisemaise laenunõudluse kasvust tulenev väike intressitõus,' märkis Normak. Samuti võiavad tõusta hoiuseintressid. Ühispank maksab praegu aastasele deposiidile 5,5protsendilist intressi.