Üldplaan ei saagi olla üksikasjalik

Üldplaneeringu üks eesmärk on fikseerida hetke maakasutus ja selle alusel koostada perspektiivne maakasutuse plaan ning seejärel detailsemad üldplaanid üksikute asumite ja piirkondade kohta. Üldplaan ei kujunda tulevikku, vaid loob võimalused mitmeteks arengustrateegiateks. Plaan pole seega dogmaatiline dokument, mis peab olema teatud aja (viisaastaku?) möödudes ellu viidud.

Kuna linna omanduses on linna maa-alast vaid ca 10 , on linna võimalused territooriumil arengut suunata piiratud. Kahtlemata oleks mõnelgi pool vaja suurendada linna reguleerivat rolli, kuid see tähendab, et tuleb kanda ka sellest tulenevad kohustused ? äritegevuse keelamine mingis piirkonnas võib tuua kaasa kohtuprotsessi ja omanikele tekitatud kahju kompenseerimise nõude. Linna raha aga tuleb valdavalt maksumaksja taskust. Peamine maakasutust reguleeriv abinõu on arenenud maailmas maamaks. Näiteks tööstus kadus kesklinnadest kohe, kui piirkonna maamaks läks nii kõrgeks, et mitmel hektaril laiutavat tööstust polnud seal võimalik pidada.

Etteheited Tallinna üldplaneeringule (vt ?Üldplaneering kriitikatules?, ÄP, 22.03) pole põhjendatud.

1. Sadamate arendamine Kopli poolsaarel ei kuulu linna prioriteetide hulka, fikseeritud on vaid eraomanduses olevate territooriumide praegused funktsioonid. Väga atraktiivne oleks piirkonnale muu funktsioon anda, kuid siin tuleb arvestada kaht asja: terve sajandi on Kopli poolsaar olnud eelkõige sadama- ja tööstuspiirkond, selle funktsiooni muutmine on linnakeskkondlikult raske, aeganõudev ja väga kallis protsess. Teisalt on valdav osa maa-alast erastruktuuride käes ja sundides neid loobuma praegusest tegevusest tuleb see kõik kompenseerida. Sellist raha pole linnal ega riigil. Küll aga saab linn hoida sadamate arengut kontrolli all maakasutuse sihtfunktsioonide ja transpordivoogude reguleerimisega. Välistatud pole ka muud arengustsenaariumid.

2. Paljassaart ei määratleta tööstuslikuks alaks, vaid seal on heitvete puhastusseadmete alla jääv eriotstarbeline territoorium ja neid ümbritsev kaitsetsoon. Naabrusse sobib ainult ettevõtlus. Kaitsetsoonist väljaspool asetsev poolsaare tipp on määratletud reservmaana, mille kasutamist ühel või teisel otstarbel saab linn suunata.

3. Elamumaa Pääsküla prügila naabruses on hoonestatud juba nõukogude ajal ja lammutama seal keegi ei hakka. Prügila ise suletakse paari aasta pärast ja rekonstrueeritakse haljasvööndiks.

4. Pirita jõe äärsest maastikukaitsealast on vaid osa ehituskeeluvöönd. Planeeringus kajastuv sotsiaalmaa on Botaanikaaed. Kavandatud väikeelamuehitus on kooskõlas maastikukaitse-eeskirjadega.

5. Pelgulinna sünnitusmaja naabruse segahoonestusalale kerkivad kirik, elamud ja ärihooned.

6. Lagedi tee ja Pirita jõe vaheline ala pole tööstuspiirkond, vaid segahoonestusala, mis logistiliselt soodsa asukoha ja Väo karjääri häiriva mõju tõttu sobib laokompleksidele.

Kahju, et artiklis esinenud eksperdid pole kursis Tallinnas toimuvaga ega suuda eristada olevat kavandatavast.