Turutundlikel ajalehtedel hirm käibemaksu ees

Sõnumilehe direktori Priit Leito sõnul ei too rahandusministeeriumi kava võrdsustada ajakirjandusväljaannete jaemüügi ja ettetellimise käibemaksumäär viie protsendi tasemel riigile rahalist kasu, sest jaemüügi käibemaks langeb rohkem. ?Väga negatiivselt suhtuvad sellesse ka jaemüügifirmad,? lisas Leito. Praegu on Eestis tellimislehtede käibemaks null protsenti ning jaemüügis levitatavatel ajalehtedel 18 protsenti.

Leito hinnangul võib 5protsendise maksumäära rakendudes ning hindade tõustes kirjastusi oodata tellimuste vähenemine. ?Eelkõige annab see tunda maakonnalehtede tellijate hulgas,? märkis ta.

Eesti Päevalehe peadirektor Hando Sinisalu lisas peale maakonnalehtede riskigruppi ka Päevalehe, Postimehe ja Maalehe, mis on peamiselt ettetellitavad lehed. Sinisalu sõnul tuleb kahjumiga tegutsevatel päevalehtedel hakata kokku hoidma muude kulude arvel, sest tellimishinda tundlikul turul tõsta on raske. 5protsendilise käibemaksu jõustudes kallineks Päevalehe kuutellimus neli krooni, mis Sinisalu hinnangul pole sugugi väike summa.

Kohaliku leheturu suurt hinnatundlikkust kinnitasid ka mullused kampaaniad, kui Postimees ja Päevaleht tõstsid tellijate arvu hinnadumpingu abil või kui Eesti Ekspressi lugejate arvu kergitas 10kroonine sünnipäevahind.

Kui arvestada lehelugejate hinnatundliku osana õppureid, pensionäre, koduperenaisi ning muid mittetöötavat elanikkonda, siis moodustasid lähtuvalt BMF Gallup Media mullusügisesest Eesti meediauuringust need rühmad Postimehe lugejaskonnast 40 protsenti, Päevalehel 32 protsenti ning maakonnalehel Virumaa Teataja isegi 52 protsenti.

Postimeest välja andva kontserni Eesti Meedia juhatuse esimehe Mart Kadastiku sõnul võib lehetellimuste kallinemine ja vähenemine viia meedia kontsentreerumiseni. Samuti võivad kulude kärpimisel muutuda lehtede mahud, kus ohverdatakse valdkondi lähtuvalt lugejahuvist. ?Üksikmüük on reaalne suuremates keskustes,? välistas Kadastik üleriiklike päevalehtede tellimuste võimaliku languse kompenseerimise jaemüügi kaudu.

Käibemaksumuudatus puudutab kõige suurematest lehtedest kõige vähem valdavalt jaemüügis levivat Eesti Ekspressi ja ni?ileht Äripäeva, mis mõlemad saavad võrreldes teistega rohkem tulu reklaami müügist. ?Saan väljaandjana olla kõige rahulikum, sest maksumäära muutus puudutab rohkem tellimislehti,? tõdes Eesti Ekspressi Kirjastuse peadirektor Viljar Ots.

Äripäeva kommertsdirektori Raido Raamatu sõnul moodustavad lehe tellijatest üle kahe kolmandiku firmad, kes saavad käibemaksu tagasi. Samas pidas ta rahandusministeeriumi kavandatavat maksumuudatust vähemõttekaks. ?Eesmärk oli puhastada Eesti maksusüsteemi, kuid antud kontekstis see ei toimi, ühte eriolukorda asutakse asendama teisega,? märkis ta.

Rahandusministeeriumi nõuniku Daniel Vaariku sõnul on muudatused siiski maksuseaduslikult argumenteeritavad. ?Maksusüsteem peab olema ühtne ning maksude kaudu toetust vajavate inimeste aitamine on vale,? ütles ta. Samuti rõhutas Vaarik, et ministeerium ootab edasiseks toetuste täpsustamiseks kirjastajatelt andmeid ajalehtede tellijate ja lugejate kohta.

Käibemaksumäärade ühtlustamist nõuab Euroopa Liidu direktiiv, samas on võimalik ajakirjandusele rakendada ka madalamat maksumäära. Nullprotsendise käibemaksumääraga on trükiajakirjandus maksustatud näites Soomes, Suurbritannias ja Belgias.