Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Turismiäri edu kandub üle teistesse majandusharudesse

    Turism on üks laiaulatuslikuma mõjuga majandusvaldkondi. Turistide kulutuste liikumist teistesse majandussektoritesse peale hotellide ja reisifirmade on raske mõõta, ometi jõuab sinna hoopis rohkem raha kui otseselt turiste teenindavatele firmadele.
    Turism loob töökohti ja sissetulekuid kolmel tasandil. Esimene tasand hõlmab otseselt külastajaid teenindavat sektorit, kes saavad oma põhitulu turismist: majutus- ja toitlustusasutusi, transpordifirmasid, reisifirmasid, vaatamisväärsusi ja muuseume ning põhiliselt turistidele suunatud müügiartiklite (näiteks suveniiri-) kauplusi.
    Teise tasandi moodustavad peamiselt esimest tasandit teenindavad ettevõtted, samuti need, kes saavad osa oma tulust turistide kulutuste kaudu: kauplused, turismitrükiste ja kaartide väljaandjad, bensiinijaamad, taksod, pangad, ürituste korraldajad, majutus- ja toitlustusasutuste tarnijad. Teise tasandi ettevõtete kaudu jõuab turistide Eestisse toodud raha paljudesse majandussektoritesse (kolmas tasand): ehitus ja kinnisvara, põllumajandus, toiduainetööstus, rõivatööstus, trükitööstus, sidekanalid, koolitus, reklaam jms.
    Eelmisel aastal Eestit külastanud 3,18 miljonit väliskülastajat kulutasid siin 10,4 miljardit krooni. Vaid kolmandik sellest jõuab traditsioonilisse turismisektorisse: Eesti transpordifirmadele 22, reisifirmadele 6 ja majutusettevõtetele 5. Ülejäänu laekub jaekaubandusele, toitlustusele, meelelahutusvõimaluste pakkujatele, kohalikule transpordile, kuid kajastub ka selliste sektorite käibes, mida tavapäraselt ei osata turismiga seostada.
    Nii saab näiteks ehitussektor osa oma tulust tänu turismile, ehitades hotelle ja muud sise- ja välisturistidele vajalikku infrastruktuuri. Phare programmi raames Iiri turismiekspertide tehtud majandusanalüüsi metoodika järgi on Eestis otseselt ja kaudselt turismiga seotud 16 töökohtadest: alates hotellide ja reisibüroode töötajatest kuni talunikeni, kelle toodang jõuab turisti toidulauale.
    Siseturism, millest saadav tulu on Eestis tervikuna ligi 10 korda väiksem kui tulu väliskülastajatelt, on paljudele regioonidele tuluallikana välisturismist olulisemgi. Eelmisel aastal kulutasid Eesti elanikud sisereisidel 880 miljonit krooni.
    Kuigi siseturism tähendab vaid Eesti-sisest raha ümberjaotumist, on see üks regionaalse arengu käivitajaid, eriti seal, kus muudes sektorites töökohtade loomine on märgatavalt keerulisem ja kallim.
    Turism ei ole aga ainult erasektori tuluallikas, vaid lisab otseste ja kaudsete maksude näol olulise summa nii riigi kui ka kohalikesse eelarvetesse. Esiteks laekub käibemaks ja aktsiisimaks välismaalaste poolt Eestis tarbitavatelt toodetelt ja teenustelt. Teiseks maksavad kõigil kolmel tasandil väliskülastajaid teenindavad inimesed ja ettevõtted oma tuludelt tulumaksu. Kolmandaks laekuvad mitmed maksud välismaalastelt otseselt (viisakäsitlusmaks, sadamamaks). Neljandaks, turismitulu võimendub majanduses, kui turismist saadud täiendavat tulu kasutatakse sisemaiseks tarbimiseks, millelt omakorda makstakse makse. Eelmisel aastal andsid väliskülastajate kulutused Eestile maksutulu üle 3 miljardi krooni.
    Eesti majanduse arengukava aastateks 1999?2003 seab eesmärgiks Eesti turismitulu jõudmise mulluselt 10,4 miljardilt 17 miljardini aastaks 2003. See eesmärk lähtub viimaste aastate arengust, mille jätkumine sõltub otseselt turismi arendamiseks tehtavatest investeeringutest.
    Globaliseerumise ajajärgul valitseb turismimaade vahel ülisuur konkurents. Kui veel seitsmekümnendail oli maailmas paarkümmend põhilist reisisihti, siis tänapäeval pole maailmas ühtki riiki, mis ei tegutseks aktiivselt turismist võimalikult suure tulu saamiseks, investeerides riigi tutvustamiseks keskmiselt 1?3 turismituludest. Väljaspool naaberriike praktiliselt tundmatu Eesti peaks enda teadvustamiseks turismimaana investeerima vähemalt 35 miljonit krooni aastas ehk 12 korda rohkem, kui on praegu turismiameti turunduseelarves.
  • Hetkel kuum
Kairit Kall: kvantiteedimajandusest kvaliteedimajanduseks
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Balti börsid lõpetasid kvartali tõusupäevaga
Balti koondindeks Baltic Benchmark sulgus kvartali viimasel kauplemispäeval 0,08% plusspoolel, jäädes kvartaliga siiski miinusesse.
Balti koondindeks Baltic Benchmark sulgus kvartali viimasel kauplemispäeval 0,08% plusspoolel, jäädes kvartaliga siiski miinusesse.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: nonii, tibulilled, kas tulete taas? Äripidaja intervjuu oma töötajatega
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Genka ettevõtlusest: valin vähem raha ja rohkem vabadust
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Tippjuhi nipid: mida teha, kui töötaja tuleb palka juurde küsima, aga …
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ameerika RAM – üks auto kõikideks sõitudeks
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Suur reede raadios: Jüri Ratas Keskerakonna võimust pealinnas
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Eestis tegevuse müünud lihatootja loobus ka Rootsi ärist
Möödunud suvel Eesti Rakvere lihakombinaadi müünud Soome toidutootja HKScan on nüüd ära müünud ka tegevuse Rootsis.
Möödunud suvel Eesti Rakvere lihakombinaadi müünud Soome toidutootja HKScan on nüüd ära müünud ka tegevuse Rootsis.