Riik soosib ettenägelikke

Valitsus otsustas teisipäeval muuta pensionikindlustuse teise samba maksed vabatahtlikuks. Kui töötaja otsustab säästa 2 protsenti palgast pensioni kogumiseks, lisandub sellele tööandja poolt 4 protsenti.

Maksed on analoogiliselt kolmanda sambaga tulumaksuvabad. Ülejäänud 16 protsenti sotsiaalmaksu 20protsendilisest pensioniosast läheb riiklikuks pensioniks ehk esimesse sambasse.

Kui töötaja ei taha teise sambasse raha maksta, läheb kõik 20 protsenti tema palgast esimesse sambasse, pensionile jäädes hakkab inimene saama vaid riiklikku pensioni. Vabatahtliku tulumaksusoodustusega pensionikindlustusena toimib praegu ka kolmas sammas.

Rahandusministeeriumi finantsteenuste osakonna spetsialist Kadi Oorn selgitas, et teise ja kolmanda samba erinevus on peamiselt inimeste motivatsioonis raha koguma hakata. ?Toimiv kolmas sammas näitab, et palju sinna just ei investeerita,? lausus ta. ?Kui inimestel on aga võimalus saada sotsiaalmaksust veel 4 protsenti enda arvele, on see suur soodustus, ja usun, et sellega võib teine sammas paremini käivituda.?

Oorni sõnul hakkab riigi prognooside kohaselt teise sambasse maksma vähemalt 60 protsenti töötajatest.

BICO Elukindlustuse juhatuse liige Georg Männik ütles, et valitsuse otsusega tekib kaks põhimõttelist küsimust: kas selline süsteem tagab põhiseaduslikult nõutavad sotsiaalsed garantiid pensioniikka jõudjatele ning kust leitakse esimese samba defitsiidi katteks raha.

?Viimane oli ju põhiline rahanduslik probleem, nüüdse variandi puhul ei suuda seda asja enam ammugi keegi prognoosida,? lausus Männik.

Ametiühingute Keskliidu sotsiaalsekretär Harri Taliga nõustus, et teise samba vabatahtlikuks muutmisega lükati esimese samba defitsiidi katmise probleem lihtsalt määramatusse tulevikku. Aastate pärast tuleb aga ikkagi mõtlema hakata, kas inimestele pensioni maksmiseks raha saamiseks tõsta makse või võtta riigilaenu.

Praeguste plaanide kohaselt hakkab vabatahtlik teine sammas toimima 2002. aastal. Selleks ajaks peaksid töötajad tööandjatele oma otsuse teada andma.

Teise sambasse raha kogumise kasuks otsustamisel valib inimene ise pensionifondi, kellele seatavad tingimused tulevad karmimad kui kolmanda samba raha puhul.

?Oleme mõelnud, et kolmanda samba investeerimispiirangud muutuksid lõdvemaks, näiteks võib rohkem aktsiatesse investeerida,? lausus Oorn. Ta lisas, et teise ja kolmanda samba makseid koguvad fondid ei pruugi olla samad. Tema sõnul on Eestis filiaali avamiseks huvi näidanud mitmed välisfondid.

Vabatahtlikult tehtud varakas vanuripõlv

Kaks vabatahtlikku sammast ? kas see on hea lahendus?