Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Aktsiis ja salasigaretid

    Salakaubitsemine sigarettidega kui üle maailma levinud nähtus ei ole iseenesest mingi uudis, küll aga võib uudiseks pidada meie valitsusasutuste hirmutamist sigarettide illegaalse kaubanduse kasvuga rahvusvaheliste tubakafirmade poolt.
    Viimaste väitel vallandab tubakaaktsiisi tõstmine ja sellest johtuv tubakatoodete jaemüügi hinnatõus sigaretikaubanduses musta turu osakaalu olulise suurenemise ja riigimaksude laekumise vähenemise.
    Ärahirmutatud rahandusministeerium on kavandanud tubakaaktsiisi seaduse muutmise seaduses tõsta aktsiisimäära ELi miinimumtasemele alles 2010. a, tuues lisapõhjuseks ka meie madala ostujõu. Siduda aktsiisimäära tõstmist sigarettide salakaubanduse paratamatu kasvuga ja leppida olukorraga oleks kahjulik riigi majandusele, rääkimata rahva tervisest.
    Viimase aja suundumused maailmakaubanduse liberaliseerimisel on oluliselt mõjutanud tubakaturgusid ja tubakatoodete tarbimist. Kaubanduskokkulepete mitmekesisus on vähendanud barjääre tubakatoodetega kauplemisel.
    Majandusteooria kohaselt selliste barjääride vähendamine suurendab konkurentsi tubakaturgudel, alandab tubakatoodete hinda, suurendab jõupingutusi turustamisel ja tõstab ka tubakafirmade sissetulekuid.
    Oodatav tulemus on tubakatarbimise kasv madala või keskmiselt madala sissetulekuga elanikega riikides, sh Eestis. 1994?1998 ongi suitsetamine Eestis 11?15aastaste kooliõpilaste hulgas suurenenud, 15aastaste tütarlaste seas koguni 10, tõustes 9-lt 19-le.
    Maailmakogemuse kohaselt on noorte seas kõige tõhusam suitsetamist vältiv tegur sigaretipaki selline hind, mis pole tema jaoks taskukohane. Meie ühiskonnas on praeguse hinnapoliitika säilimisel loodud suurepärased tingimused laiendamaks uut suitsetajate sugupõlve.
    Viitamine elanike vähesele ostuvõimele kui sigaretihinna tõstmise takistusele ei ole tõsiseltvõetav argument, kuna just madalama ostuvõimega elanikkonna seas on suitsetajaid kõige enam. Eestis oli 1998. aastal alla 1500kroonise kuusissetulekuga igapäevasuitsetajaid 30 ja kõrgema sissetulekuga suitsetajate osakaal vähenes proportsionaalselt kuusissetulekuga, moodustades 5000kroonise ja enama kuusissetulekuga suitsetajate hulgas 26. Tubakatoodete hinnatõus mõjutab väljakujunenud suitsetajat tubakast loobuma alla 10 juhtudest.
    Kui kõrvutada sigarettide ametlikku eksporti impordiga maailmaturul, siis umbes kolmandik arvestuslikest sigarettidest läheb kaduma transiidil. Kui eeldada, et see kõik läheb salakaubaks, siis 6?8,5 kogu maailmas tarbitud sigarettidest on salakaup. Selline järeldus avaldati hiljuti kolm aastat kestnud 13 riigi 40 asjatundja uurimistöö tulemusena mahukas raamatus ?Tobacco Control in Developing Countries? Maailmapanga ja Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) toetusel.
    Enamat tähelepanu väärib salakaubanduse põhjalik analüüs ja järeldus, et just siseriiklik korruptsioon on tubaka salakaubanduse leviku kõige võimsam hoob, mitte tubakatoote hind.
    Nt kõrge aktsiisimääraga Skandinaaviariikides esineb tubaka salakaubandust oluliselt vähem kui Hispaanias, Itaalias või Kesk- ja Ida-Euroopa riikides, kus nii aktsiis kui ka tubakatoote jaemüügi hind on suhteliselt madalad.
    Kartus, et tubakatoodete kallinemine tubakaaktsiisi tõstmisel vähendab aktsiisimaksu laekumist, ei ole põhjendatud. Sel aastal läbiviidud rahvusvahelises uurimuses ?Suitsetamise majanduslikest tagajärgedest Eestis? on samuti käsitletud tubakatoodete illegaalset kaubandust, mille kohaselt illegaalse tubakaturu osa moodustab ca 20 . Lisaks sellele viivad üksikisikud riigist legaalselt välja ca 10 tubakatooteid (bootlegging), mille pealt riigil jääb praegu aktsiis saamata (duty-free kaubandus reisipraamidel). Määravaks on siin müüdavate sigarettide mitmekordselt madalam hind.
    Välja on toodud seisukoht, et tubakatoodete aktsiisimäära tõstmine kergitab küll sigarettide jaemüügi hinda ja vähendab tarbimist, kuid aktsiisist saadav tulu kasvab.
    Analoogne skeem on toiminud näiteks Lõuna-Aafrika Vabariigis ja mujalgi. Vastupidise näitena võib tuua Kanada, kus 1993?1994 vähendati tubakaaktsiisi, mille järgselt jaemüügihind langes poole võrra, tubakatarbimine kasvas 48 (peamiselt noorte arvel) ja aktsiisist saadav tulu langes per capita 35.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Olulisemad lood

Ootamatult sügav majanduslangus paneb prognoose ümber tegema
Euroopa Liidu kõige sügavam majanduslangus Eestis ületas analüütikute kartusi ning paneb ümber hindama ka lähiaja prognoose, kuid paar kummalist näitajat annab alust arvata, et äkki korrigeeritakse SKP numbrit tulevikus ülespoole.
Euroopa Liidu kõige sügavam majanduslangus Eestis ületas analüütikute kartusi ning paneb ümber hindama ka lähiaja prognoose, kuid paar kummalist näitajat annab alust arvata, et äkki korrigeeritakse SKP numbrit tulevikus ülespoole.
Tiit Kolde: iga idee, mis tõstab turvatunnet, on kuldaväärt
Tänavune aasta on erakordne – sõda Ukrainas, kõrge inflatsioon, energiakriis ning laiemalt turvalisuse ja toimetulekuga seotud probleemid on ilmsed, samas lahendused niiväga mitte, kirjutab arvamuskonkursi Edukas Eesti toetaja, If Kindlustuse juhatuse liige Tiit Kolde.
Tänavune aasta on erakordne – sõda Ukrainas, kõrge inflatsioon, energiakriis ning laiemalt turvalisuse ja toimetulekuga seotud probleemid on ilmsed, samas lahendused niiväga mitte, kirjutab arvamuskonkursi Edukas Eesti toetaja, If Kindlustuse juhatuse liige Tiit Kolde.
Balti aktsiaturul tugev tõusupäev
Reaalajas börsiinfo
Suures kahjumis Operaili kaubaveod on tänavu vähenenud poole võrra
Riigile kuuluva raudteevedude ettevõtte Operail kaubamahud on Vene sõja tõttu kokku kuivanud ning kasumi asemel vaatab esimese 9 kuu tulemustest vastu 3,5 miljoni euro suurune kahjum.
Riigile kuuluva raudteevedude ettevõtte Operail kaubamahud on Vene sõja tõttu kokku kuivanud ning kasumi asemel vaatab esimese 9 kuu tulemustest vastu 3,5 miljoni euro suurune kahjum.
Juhtide piiratud aeg teeb värbamise kalliks
Värbaja saab sobivate kandidaatide otsimisel ära teha küll palju tehnilist tööd, kuid ka juhtide panustatud aeg on oluline ja see teeb värbamise kalliks, rääkis Grant Thorntoni personaliteenuste juhtiv nõustaja Airi Neemre saates “Kasvukursil”.
Värbaja saab sobivate kandidaatide otsimisel ära teha küll palju tehnilist tööd, kuid ka juhtide panustatud aeg on oluline ja see teeb värbamise kalliks, rääkis Grant Thorntoni personaliteenuste juhtiv nõustaja Airi Neemre saates “Kasvukursil”.
Milrem Robotics saadab Ukrainasse 14 robotsõidukit
Eestis loodud robootika ja autonoomsete süsteemide arendaja Milrem Robotics ja Saksa kaitsetööstus Krauss-Maffei Wegmann saadavad 14 mehitamata maasõidukit THeMIS Ukrainasse.
Eestis loodud robootika ja autonoomsete süsteemide arendaja Milrem Robotics ja Saksa kaitsetööstus Krauss-Maffei Wegmann saadavad 14 mehitamata maasõidukit THeMIS Ukrainasse.
Taastuvenergia tasu tõuseb 10 protsenti
Tulevast aastast kasvab tarbijate elektriarvele lisanduv taastuvenergia tasu, sest kuigi taastuvenergia toetust saavate seadmete arv kahaneb, siis kahaneb tarbimine Eestis veel kiiremini.
Tulevast aastast kasvab tarbijate elektriarvele lisanduv taastuvenergia tasu, sest kuigi taastuvenergia toetust saavate seadmete arv kahaneb, siis kahaneb tarbimine Eestis veel kiiremini.

Olulisemad lood

Raadiohommikus: gaasi haalamisest ja koroonatestide lõppemisest
Kolmapäeva hommikul räägime Äripäeva raadio hommikuprogrammis nii meditsiiniärist, gaasiterminali haalamiskaist kui ka Eesti sisemajanduse koguproduktist ja mainekast arvamuskonkursist.
Kolmapäeva hommikul räägime Äripäeva raadio hommikuprogrammis nii meditsiiniärist, gaasiterminali haalamiskaist kui ka Eesti sisemajanduse koguproduktist ja mainekast arvamuskonkursist.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.