Aktsiis ja salasigaretid

Salakaubitsemine sigarettidega kui üle maailma levinud nähtus ei ole iseenesest mingi uudis, küll aga võib uudiseks pidada meie valitsusasutuste hirmutamist sigarettide illegaalse kaubanduse kasvuga rahvusvaheliste tubakafirmade poolt.

Viimaste väitel vallandab tubakaaktsiisi tõstmine ja sellest johtuv tubakatoodete jaemüügi hinnatõus sigaretikaubanduses musta turu osakaalu olulise suurenemise ja riigimaksude laekumise vähenemise.

Ärahirmutatud rahandusministeerium on kavandanud tubakaaktsiisi seaduse muutmise seaduses tõsta aktsiisimäära ELi miinimumtasemele alles 2010. a, tuues lisapõhjuseks ka meie madala ostujõu. Siduda aktsiisimäära tõstmist sigarettide salakaubanduse paratamatu kasvuga ja leppida olukorraga oleks kahjulik riigi majandusele, rääkimata rahva tervisest.

Viimase aja suundumused maailmakaubanduse liberaliseerimisel on oluliselt mõjutanud tubakaturgusid ja tubakatoodete tarbimist. Kaubanduskokkulepete mitmekesisus on vähendanud barjääre tubakatoodetega kauplemisel.

Majandusteooria kohaselt selliste barjääride vähendamine suurendab konkurentsi tubakaturgudel, alandab tubakatoodete hinda, suurendab jõupingutusi turustamisel ja tõstab ka tubakafirmade sissetulekuid.

Oodatav tulemus on tubakatarbimise kasv madala või keskmiselt madala sissetulekuga elanikega riikides, sh Eestis. 1994?1998 ongi suitsetamine Eestis 11?15aastaste kooliõpilaste hulgas suurenenud, 15aastaste tütarlaste seas koguni 10, tõustes 9-lt 19-le.

Maailmakogemuse kohaselt on noorte seas kõige tõhusam suitsetamist vältiv tegur sigaretipaki selline hind, mis pole tema jaoks taskukohane. Meie ühiskonnas on praeguse hinnapoliitika säilimisel loodud suurepärased tingimused laiendamaks uut suitsetajate sugupõlve.

Viitamine elanike vähesele ostuvõimele kui sigaretihinna tõstmise takistusele ei ole tõsiseltvõetav argument, kuna just madalama ostuvõimega elanikkonna seas on suitsetajaid kõige enam. Eestis oli 1998. aastal alla 1500kroonise kuusissetulekuga igapäevasuitsetajaid 30 ja kõrgema sissetulekuga suitsetajate osakaal vähenes proportsionaalselt kuusissetulekuga, moodustades 5000kroonise ja enama kuusissetulekuga suitsetajate hulgas 26. Tubakatoodete hinnatõus mõjutab väljakujunenud suitsetajat tubakast loobuma alla 10 juhtudest.

Kui kõrvutada sigarettide ametlikku eksporti impordiga maailmaturul, siis umbes kolmandik arvestuslikest sigarettidest läheb kaduma transiidil. Kui eeldada, et see kõik läheb salakaubaks, siis 6?8,5 kogu maailmas tarbitud sigarettidest on salakaup. Selline järeldus avaldati hiljuti kolm aastat kestnud 13 riigi 40 asjatundja uurimistöö tulemusena mahukas raamatus ?Tobacco Control in Developing Countries? Maailmapanga ja Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) toetusel.

Enamat tähelepanu väärib salakaubanduse põhjalik analüüs ja järeldus, et just siseriiklik korruptsioon on tubaka salakaubanduse leviku kõige võimsam hoob, mitte tubakatoote hind.

Nt kõrge aktsiisimääraga Skandinaaviariikides esineb tubaka salakaubandust oluliselt vähem kui Hispaanias, Itaalias või Kesk- ja Ida-Euroopa riikides, kus nii aktsiis kui ka tubakatoote jaemüügi hind on suhteliselt madalad.

Kartus, et tubakatoodete kallinemine tubakaaktsiisi tõstmisel vähendab aktsiisimaksu laekumist, ei ole põhjendatud. Sel aastal läbiviidud rahvusvahelises uurimuses ?Suitsetamise majanduslikest tagajärgedest Eestis? on samuti käsitletud tubakatoodete illegaalset kaubandust, mille kohaselt illegaalse tubakaturu osa moodustab ca 20 . Lisaks sellele viivad üksikisikud riigist legaalselt välja ca 10 tubakatooteid (bootlegging), mille pealt riigil jääb praegu aktsiis saamata (duty-free kaubandus reisipraamidel). Määravaks on siin müüdavate sigarettide mitmekordselt madalam hind.

Välja on toodud seisukoht, et tubakatoodete aktsiisimäära tõstmine kergitab küll sigarettide jaemüügi hinda ja vähendab tarbimist, kuid aktsiisist saadav tulu kasvab.

Analoogne skeem on toiminud näiteks Lõuna-Aafrika Vabariigis ja mujalgi. Vastupidise näitena võib tuua Kanada, kus 1993?1994 vähendati tubakaaktsiisi, mille järgselt jaemüügihind langes poole võrra, tubakatarbimine kasvas 48 (peamiselt noorte arvel) ja aktsiisist saadav tulu langes per capita 35.