Aktsiis ja salasigaretid

Salakaubitsemine sigarettidega kui üle maailma levinud nähtus ei ole iseenesest mingi uudis, küll aga võib uudiseks pidada meie valitsusasutuste hirmutamist sigarettide illegaalse kaubanduse kasvuga rahvusvaheliste tubakafirmade poolt.

Viimaste väitel vallandab tubakaaktsiisi tõstmine ja sellest johtuv tubakatoodete jaemüügi hinnatõus sigaretikaubanduses musta turu osakaalu olulise suurenemise ja riigimaksude laekumise vähenemise.

Ärahirmutatud rahandusministeerium on kavandanud tubakaaktsiisi seaduse muutmise seaduses tõsta aktsiisimäära ELi miinimumtasemele alles 2010. a, tuues lisapõhjuseks ka meie madala ostujõu. Siduda aktsiisimäära tõstmist sigarettide salakaubanduse paratamatu kasvuga ja leppida olukorraga oleks kahjulik riigi majandusele, rääkimata rahva tervisest.

Kartus, et tubakatoodete kallinemine tubakaaktsiisi tõstmisel vähendab aktsiisimaksu laekumist, ei ole põhjendatud. Sel aastal läbiviidud rahvusvahelises uurimuses ?Suitsetamise majanduslikest tagajärgedest Eestis? on samuti käsitletud tubakatoodete illegaalset kaubandust, mille kohaselt illegaalse tubakaturu osa moodustab ca 20 . Lisaks sellele viivad üksikisikud riigist legaalselt välja ca 10 tubakatooteid (bootlegging), mille pealt riigil jääb praegu aktsiis saamata (duty-free kaubandus reisipraamidel). Määravaks on siin müüdavate sigarettide mitmekordselt madalam hind.

Välja on toodud seisukoht, et tubakatoodete aktsiisimäära tõstmine kergitab küll sigarettide jaemüügi hinda ja vähendab tarbimist, kuid aktsiisist saadav tulu kasvab.

Analoogne skeem on toiminud näiteks Lõuna-Aafrika Vabariigis ja mujalgi. Vastupidise näitena võib tuua Kanada, kus 1993?1994 vähendati tubakaaktsiisi, mille järgselt jaemüügihind langes poole võrra, tubakatarbimine kasvas 48 (peamiselt noorte arvel) ja aktsiisist saadav tulu langes per capita 35.