• OMX Baltic0,22%300,68
  • OMX Riga0,06%893,52
  • OMX Tallinn0,12%2 071,16
  • OMX Vilnius0,3%1 206,04
  • S&P 5000,83%6 279,35
  • DOW 300,77%44 828,53
  • Nasdaq 1,02%20 601,1
  • FTSE 1000,00%8 822,91
  • Nikkei 2250,06%39 810,88
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%92,85
  • OMX Baltic0,22%300,68
  • OMX Riga0,06%893,52
  • OMX Tallinn0,12%2 071,16
  • OMX Vilnius0,3%1 206,04
  • S&P 5000,83%6 279,35
  • DOW 300,77%44 828,53
  • Nasdaq 1,02%20 601,1
  • FTSE 1000,00%8 822,91
  • Nikkei 2250,06%39 810,88
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%92,85
  • 11.10.00, 00:00
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Kahtlen presidendi ametikoha vajalikkuses

Olen ise selliste asjade peale palju mõelnud (vt 10. oktoobri ÄP juhtkirja "Kaotame Eestis presidendi ametikoha") ja ei saa siiani lõpuni aru presidendi ameti ja suure ametkonna funktsioonide kasulikkusest rahvale. Jätan kõrvale igapäevaelus nii tavaliseks saanud rehkendused, kui palju maksumaksjal õnnestuks sellise ekskursioonibüroo sulgemisega raha säästa ja arvamuse, et mujal on ta olemas.
Lugupeetud Äripäeva küsitluse alla sattunute enamik arvab olulisimaks presidendi stabiliseeriva rolli ühiskonnas. Küsiksin, milles on see väljendunud viimasel kümnendil? Millised on olnud olukorrad, kus presidendita ei oleks toime tuldud? Pigem on meie palavalt armastatud riigipea aastaid, eriti viimaseil aastail, tegelenud ainult omaenese ego demonstreerimisega ja sisendamisega iseendale, kui hea ta tegelikult on.
Isiksuse eripära, ütlete. Aga milleks on meil üldse tarvis igal valimistevahel tegeleda taoliste personaalküsimustega? Jüri Adams väidab, et me oleme enne 1933. aastat kogenud kaost ja pahesid, mida presidendiinstitutsiooni puudumine Eestile tõi.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Palun näiteid! Kas toonane riigipööre ja presidenditooli loomine hiljem olidki "asjade sujuv korraldamine riigi siirdeperioodi ajal"? Kas valitsevad ringkonnad ja valitsuskoosseisud ei tulnud oma tööde-tegemistega toime? Kes ja millega?
Kas Maapanga juhatusse kuulunud Päts, kes krahmas enesele tiitleid, kinnisvara ja raiskas riigi raha, oli tasakaalustava toimega, jäägu igaühe enese otsustada. Ka tolleaegsed erakondadevahelised kanakitkumised ei olnud mitte niivõrd seotud sooviga teenida rahvast paremini, kuivõrd tavalise, ka tänases parlamendikoosseisus ilmekalt jälgitava kitsarinnalisuse, tavalise juhmuse ja eneseeksponeerimisega. Ja sellistes asjades isa-rolli mängimisega saaks suurepäraselt hakkama ka spiikerpresident.
Mis puudutab armuandmise üle otsustamist, välismaal riigi esindamist või riigiametitesse kandidaatide esitamist, saadikutelt ordenite vastu võtmist ja muid sama olulisi asju, siis väide, et selleks on vaja presidenti, on pehmelt öeldes naeruväärne. Ning lõpuks: võibolla ei rikuks spiikerpresident ka nii palju seadust, kuna tema side oma alamatega oleks vahetum.

Seotud lood

Äriplaan 2026

Äriplaan 2026

Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.

Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!

Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.

  • Toimumisaeg:
    17.09.2025
  • Alguseni:
    2 k 11 p 4 t
  • Toimumiskoht:
    Tallinn

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele