Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Hansapank lõpetab saeveski laenuafääri

    Hansapanga laenudirektori Aivar Rehe ja Varu juhatuse esimehe Urmas Koidu kinnitusel saab Virumaal asuva Näpi saeveski müügileping allkirjad sel nädalal. Sylvesteri juhid tehingu kohta kommentaare anda ei soovinud.
    Ka Rehe ei soovinud konfidentsiaalsusnõuetele viidates Näpi saeveski laenude ja müügiga seonduvat pikemalt selgitada. ?See on üks etapp saneerimisprogrammis, mida Hansapank vaatab kõrvalt kui kreeditor ja näeb väga positiivse lahendusena,? seletas ta vaid. ?Mul on üle pika aja väga hea tuju nii hea tulemuse üle.?
    Tulemus on hea selles mõttes, et tänapäevane, kuid kuhjunud võlgade tõttu raskustes Näpi saeveski saab tugeva investori Eesti puidutöötlemise turust rohkem kui poolt kontrolliva Sylvesteri näol.
    Teisest küljest sai pank tehingust kahju, mis ulatub kümnetesse miljonitesse, aga võib küündida ka saja miljoni kroonini.
    Esiteks pidi Hansapank loobuma 23 miljoni kroonisest nõudest ASi Varu vastu, kes vastutasuks müüs Näpi aktsiad tänavu suvel panga näidatud offshore-firmale. Koos Varu võla unustamisega vabastas Hansapank ka ettevõtte omanikud Urmas Koidu ja Arvi Schilfi Varu laenu käenduslepingutega võetud kohustustest.
    Teiseks ei maksnud Sylvester Näpi eest sentigi, võttes vaid koos varadega üle suurema osa ettevõtte 66 miljoni krooni suurusest võlast Hansapanga ees. Lisaks annab Hansapank Näpile paarkümmend miljonit krooni käibelaenu.
    Suvel samuti Näpi ostu kaalunud ASi Harju KEK juhatuse esimees Madis Talgre peab ostutingimusi ostjale soodsaks ja nendib, et ehkki pakkus ise rohkem, oli pank huvitatud müügist just Sylvesterile. ?Tehas on viimase peal, poisid on investeerinud headesse masinatesse ja tööjõud tasemel,? rääkis ta. ?Seal viie aastaga 100 miljonit teenida pole probleem.?
    Talgre hinnangul oleks Varu endised omanikud kindlasti ka ise suutnud ettevõtte edukalt probleemidest välja tuua, kuid pank ei andnud vaba raha. ?Oleks neil olnud 10?15 miljonit käibekrediiti, oleks Schilf ja Koit kindlasti hakkama saanud,? märkis ta. ?Laenud oleks muidugi tulnud kuni seitsme aasta peale ajatada.?
    Rehe ei soovinud põhjendada, miks otsustas pank endised omanikud ettevõttest välja ajada. ?Alati on alternatiive. Müük Sylvesterile oli üks lahendus ja seda tuleb vaadata faktina,? ütles ta.
    Eri hinnanguil on Näpi müügi põhjus vastuolud Rehe ja Varu asutajate Arvi Schilfi ja Urmas Koidu vahel. ?Paraku on meie pangad siiamaani sellised, et kui ettevõttel läheb raskeks, siis nad sind enam ei abista, vaid hakkavad vägistama,? nentis Talgre.
    1997. aastal koos Urmas Koiduga makseraskustes Näpi saeveski üle võtnud Schilf süüdistab ettevõtte probleemide jätkumises Hansapanka.
    Kokkuleppel pangaga pidi Schilf viima lõpule pooleli jäänud saeveski ehituse. Selleks oli tarvis 50 miljonit krooni laenu.
    ?Laen pidi tulema sügisel, aga seadmeid oli kohe vaja. Siin ma tegin oma elu ühe suurima vea,? tunnistas Schilf. Ta ostis seadmed lühiajalise käibelaenuga, mille lootis tagasi maksta sügisel saadava investeerimislaenuga.
    Sügisel esitas aga Hansapank laenu saamiseks rea lisatingimusi, mida Näpi saeveski täita ei suutnud. Edasi sai Näpi mitu väiksemat laenu, aga viivituste tõttu hakkas ettevõte kasumit tootma alles möödunud aasta sügisel.
    Hoolimata olukorra paranemisest otsustas pank tänavu kevadel Näpi omanikelt ära võtta, ehkki viimane maksis jõudumööda oma võlgu.
    ?Kui ma kuulsin, millise dumping-hinnaga Näpi Sylvesterile antakse, jäi mul hing kinni,? räägib Schilf.
    Suur osa Näpisse investeeritud rahast on tulnud Schilfi juhitavast Lätis tegutsevast Iiri puidukaubandusfirmast ECT Company.
    See on ettevõte, kellele antud tagatiseta laenu varjamises Hansapank süüdistab oma endist väliskaubanduse finantseerimise direktorit Mait Kolditsat.
    Tänavu augustis pressiteate teinud Hansapank süüdistas Kolditsat pettuse korraldamises, väites, et viimane varjas alates 1998. aasta suvest tagatiseta laenu ning valetas panga laenukomiteele. Nimetatud halva laenu katteks moodustas Hansapank 66 miljoni krooni eest erakorralisi provisjone. Laen ise moodustab Schilfi andmeil kokku ligi 80 miljonit krooni.
    Panga avalduse alusel algatas keskkriminaalpolitsei Kolditsa suhtes kriminaalasja ametiseisundi kuritarvitamises.
    Koldits ise väidab, et pole laenuga seonduvat varjanud ega sellest kasu saanud. Lähemaid kommentaare ECT laenu kohta ta anda ei taha. ?Mind seob kliendi- ja pangasaladus,? põhjendas ta.
    ?Maidu süüdistamisel on kaks põhjust ? Rehe rumaluse kinnimätsimine ja Maidu tembeldamine süüdlaseks, et saada kätte oma töötajate pettuse puhuks tehtud kindlustuse raha,? lausus Schilf.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Olulisemad lood

Keskpank võib tõsta intressi, aga enne paneb inflatsioonile käe ette jahtuv majandus
Sisetarbimise lõpp, uksed sulgevad tööstused ja investeeringute lakkamine võivad panna inflatsioonile käe ette enne, kui keskpanga intressitõusud jõuavad seda mõjutamagi.
Sisetarbimise lõpp, uksed sulgevad tööstused ja investeeringute lakkamine võivad panna inflatsioonile käe ette enne, kui keskpanga intressitõusud jõuavad seda mõjutamagi.
Jalgpalliajakirjanik: FIFA ja Aivar Pohlaku võim põhineb hirmul
Poliitik vastutab valija ees, eraettevõtte omanik ja juhid vastutavad kliendi ees, jalgpalli juhtimises selline süsteem puudub, nii üleilmselt kui Eestis, kirjutab jalgpalliajakirjanik Andres Must.
Poliitik vastutab valija ees, eraettevõtte omanik ja juhid vastutavad kliendi ees, jalgpalli juhtimises selline süsteem puudub, nii üleilmselt kui Eestis, kirjutab jalgpalliajakirjanik Andres Must.
Kanada esimese kuue kuu ülejäägiks kujunes 1,72 miljardit
Rahandusministeerium teatas reedel, et Kanadas oli 2022/23. eelarveaasta esimese kuue kuu eelarve ülejääk 1,72 miljardit Kanada dollarit ehk 1,29 miljardit USA dollarit.
Rahandusministeerium teatas reedel, et Kanadas oli 2022/23. eelarveaasta esimese kuue kuu eelarve ülejääk 1,72 miljardit Kanada dollarit ehk 1,29 miljardit USA dollarit.
Reaalajas börsiinfo
Suures kahjumis Operaili kaubaveod on tänavu vähenenud poole võrra
Riigile kuuluva raudteevedude ettevõtte Operail kaubamahud on Vene sõja tõttu kokku kuivanud ning kasumi asemel vaatab esimese 9 kuu tulemustest vastu 3,5 miljoni euro suurune kahjum.
Riigile kuuluva raudteevedude ettevõtte Operail kaubamahud on Vene sõja tõttu kokku kuivanud ning kasumi asemel vaatab esimese 9 kuu tulemustest vastu 3,5 miljoni euro suurune kahjum.
Raadiohitid: lahti rullub krüptoplatvormi ja kinnisvaraarenduse olukord
Sel nädalal paelusid Äripäeva raadio kuulajaid enim eestimaise investeerimis- ja kauplemisplatvormi Change ja krüptomaailma ning kinnisvaraarenduste hetkeolukord ja tulevik.
Sel nädalal paelusid Äripäeva raadio kuulajaid enim eestimaise investeerimis- ja kauplemisplatvormi Change ja krüptomaailma ning kinnisvaraarenduste hetkeolukord ja tulevik.
No pressure, Harmet! Ukraina lasteaia ehitamise aeg hakkas jooksma
Tänasest hakkab jooksma 170 päeva, mille jooksul peab Harmet ehitama moodullasteaia Ukrainasse Ovrutši linna.
Tänasest hakkab jooksma 170 päeva, mille jooksul peab Harmet ehitama moodullasteaia Ukrainasse Ovrutši linna.
Haljala vald pani vallamaja oksjonile
Haljala vallavolikogu otsustas juba septembris, et majandusolude parandamise eesmärgil tuleb maha müüa kuus kinnisvaraobjekti. Nüüd on pakkumised avalikuks tehtud,
Haljala vallavolikogu otsustas juba septembris, et majandusolude parandamise eesmärgil tuleb maha müüa kuus kinnisvaraobjekti. Nüüd on pakkumised avalikuks tehtud,

Olulisemad lood

Tööstus: ikkagi see talv tuleb leida mingi lahendus
Masina- ja metalli­firmad, aga ka kõik teised tööstused ei suuda võistelda naaberriikide energiatoetusi saavate ettevõtetega ja valitsuse ees on valik: kas maksta lihtsalt töötutoetust inimestele või aidata ettevõtetel edasi toimetada.
Masina- ja metalli­firmad, aga ka kõik teised tööstused ei suuda võistelda naaberriikide energiatoetusi saavate ettevõtetega ja valitsuse ees on valik: kas maksta lihtsalt töötutoetust inimestele või aidata ettevõtetel edasi toimetada.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.