Ühel seminaril käis investeerimisguru Joakim Helenius välja mõtte, et vanglad võiks Eestis erastada. Justiitsministeeriumil on nüüd kindel plaan vähemalt osa vanglaid anda erakätesse.

Äripäev toetab ideed ? vanglad tuleb erastada.

Kindel võib olla, et ühiskonna vastuseis vanglate erastamisele ja meelehärm on suur. Pragmaatiliselt võttes aga ei ole veenvaid argumente, miks vanglad (kinnipidamisteenus) ei võiks olla erakätes.

Eestis on 9 vanglat, millele riik kulutab järgmisel aastal 234 miljonit. Justiitsministeeriumi kodulehekülje andmeil oli aastavahetuse seisuga Eesti vanglates 3016 kinnipeetavat. Kriminaalpreventsiooni nõukogu nägemuse järgi tuleks vanglad rekonstrueerida nii, et nad mahutaksid ca 4000 kinnipeetavat. St ühe vangi kohta kulub kuus ca 5000 kr. Päris kallis lõbu riigi jaoks, kes kurdab pidevalt raha vähesuse üle.

Taas vana ja kuluma kippuv tõde ? riik pole just parim omanik. Eraomanik oskab seda 234 miljonit efektiivsemalt kasutada. Pealegi ? erastamine eeldab konkurssi, st teenuse hind, mis lepingusse saab, on kindlasti väiksem.

Praeguse kava järgi hakatakse esmalt ostma kinnipidamisteenust, hiljem müüakse ka kinnisvara. Viimasel juhul pääseb riik ka kinnisvara haldamise kuludest. Investeerimiskohustused lähevad üle eraomanikule (euronõuded). Kõik on lepingutes sätestatav. Ka see, et ei toimiks riigihangetes tavaliseks saanud skeem ? pakun vähe, võidan hanke, siis küsin raha juurde.

Tõrge erastamise vastu on emotsionaalne. Vanglad on ju ikka riigi rida olnud. Kui tuleb eraomanik ? kes garanteerib, et vangid plehku ei pane, eraomanikul ju vaid rahalised huvid. Kui see loogika paika peaks, poleks meil ühtegi turvafirmat. Rahaline huvi panebki vangla efektiivselt tööle ? riigi jaoks tähendab vanglapidamine vaid kulusid, eraomanikule aga tulu.

Eraomanikku huvitab, et ta ettevõte hästi töötaks, annaks võimalikult kvaliteetset toodangut-teenust. Vangla põhiülesanne on isoleerida kurjategijad teatud ajaks ühiskonnast. Seega pole alust arvamuseks, et vangide valvamine eravanglas millegi poolest nõrgem oleks kui riigivanglas.

Vanglate omatuluks plaanitakse järgmisel aastal 1,4 miljonit krooni. On ligi 40 nimetust tooteid, mida vangid teevad. Eraomaniku rida on siis, kas ja millist tootmist ta vanglates arendab. Kas ta tahab lisasissetulekut või on ta rahul riigilt teenuse müügi eest saadavaga. Vange tööle sundida ei saa, küll saab neid motiveerida. Pole ju vabaski ühiskonnas kõik inimesed töötegemisest vaimustatud.

Riik hoiab vanglate erastamisel kokku hulga raha, mida saab kasutada kriminaalpreventsiooni eesmärkidel. Vanglate erastamine on esimene ja lihtsaim-valutuim samm, edasi tuleksid haiglad, toll, haridussüsteem.