Lennujaam sunnitud dieedil

ASi Tallinna Lennujaam juhatuse esimees Rein Loik ütles, et ettevõte suudab küll kanda selle aasta 55 miljoni krooni suurust laenukoormust, kuid on sunnitud peatama kavandatud investeeringud. Olulisematest töödest, mis nüüd tegemata jäävad, nimetas ta uue rajapuhastustehnika soetamist, hooldeteenistuse ruumide ja jäätumisvastase platvormi ehitust. Pooleli jääb ka lennuki seisukohtade ehk poole perrooni remont.

Järgnevaks viieks aastaks nägi äriplaan ette investeeringuid 150 miljoni krooni eest. ?Ma ei ütle, et see kõik ära jääb, aga nende töödega alustamine lükkub praegu edasi,? nentis Loik.

Dollari kursi muutusest tingituna suurenes Tallinna Lennujaama selle aasta laenukoormus 30 miljoni krooni võrra. Samas tõstis ka Euribor teise laenu intressi kahekordseks.

Teine oluline faktor, mis mõjutas lennujaama majandustulemusi negatiivselt, on põhikliendi Estonian Airi strateegia muutus. Ainuüksi Estonian Airi Helsingi-lendude ootamatu ärajäämine tekitas lennujaama eelarves kuue miljoni krooni suuruse augu. Hästi ei mõjunud ka ühest suurest lennukist loobumine. Kokku vähenes lennuoperatsioonide arv seetõttu 20 protsendi võrra ja saamata jäi üle 10 miljoni krooni.

Eelmise aasta majanduslanguse tõttu vähenes lennureisijate hulk mullu 2,2 protsendi võrra ja ehkki tänavu on oodata mõningast elavnemist, on uus reisiterminal tugevasti alakoormatud. 1,5 miljoni reisija teenindamiseks mõeldud nüüdisaegset lennujamahoonet külastab praegu aastas vaid 600 000 inimest. ?Lennuraja remonti ei olnud enam võimalik edasi lükata, aga terminali oleks ehk saanud ka odavama teha,? nentis Loik tagantjärele. Ta tunnistas, et ettevõte on tõsiselt raskustes, kuid avaldas lootust, et see suudab ilma kõrvalise abita keerulisest olukorrast välja tulla. ?Rõõmu valmistab uue lennundusühendusse Qualiflyer kuuluva Poola lennufirma LOT siiatulek, loodame, et Euroopa ühise lennuruumi tekkel tuleb teisigi,? lausus ta.

Loigu sõnul ei saa lennujaam soodustada reisijate lisandumist, küll aga saab seda takistada, kui ei loo vajalikke tingimusi. Norra lennuameti koostatud 15 aasta arenguplaani järgi saab Tallinna Lennujaam majanduse normaalse arengutempo ja mõõduka hinnataseme korral miljon reisijat alles aastal 2010. Omalt poolt on ettevõte kärpinud oluliselt kulutusi ja teinud aktiivset turundustööd. Sel aastal on näiteks koondatud 60 töötajat ja palk pole tõusnud kellelgi, selgitas tegevjuht.

Reisijamaks tõusis hiljuti eelmise aasta 155 kroonilt 225 krooni peale. Kroonides on seda palju, kuid dollarites kursimuutust arvestades vaid 20 senti, väitis Loik. Teine võimalus olnuks tõsta lennukite maandumistasusid, kuid seda teed ei tahtnud juhtkond lendude vähenemise kartuses minna.

Lennuameti peadirektor Toomas Peterson ütles, et Tallinna Lennujaama tuleva aasta eelarve sisendab optimismi, kuigi ka tema hinnangul on ettevõttel dollarilaenu tagasimaksmisest tingitud raskusi, sest lennujaamal on suured püsikulud sõltumata sellest, kui intensiivselt seda kasutatakse. Petersoni hinnangul saaks Tallinna Lennujaam ennast senisest märksa aktiivsemalt maailmale tutvustada. Põhiküsimus on tema sõnul turu võitmises ja transiidis, mis on praegu peaaegu olematu.

Peterson ütles, et riik peab lennujaama ainuomaniku ja laenude garanteerijana hoolitsema selle eest, et ettevõtte finantsseis võimaldaks raha tagasimaksmise kõrval ka lennujaama edasi arendada. ?Arvan siiski, et riigi tugi sellele äriühingule pole praegu vajalik ja see ei oleks ka õige,? leidis ta.

Tallinna Lennujaamal on Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupangast 1995. aastal lennuraja uuendamiseks võetud 14,2 miljonist USA dollarist tänaseks tasuda jäänud 8 miljonit dollarit ehk 145,5 miljonit krooni. Sellele lisandub Euroopa Investeerimispangast saadud 350 miljonit krooni, mis kulus reisiterminali remondiks ja mis on suures osas tasumata.