Uudised
21. november 2000 kell 22:00

Kuula

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Interneti tugev mõju finantsvahendusele

Finantssektor on nii Eestis kui ka kogu maailmas üha kiiremini arenev ja muutuv majandusharu, millele avaldab üha suuremat mõju internet ja sellega kaasnevad arengutendentsid. Internet on vähendanud oluliselt turunduskulusid ja suurendanud finantsvahenduse võimalusi finantstoodete jaotamisel ja kättesaadavuse tõstmisel.

On tekkinud täiendavad võimalused uute toodete ja teenuste arenguks. See peab paika iseäranis jaepangandusteenuste osas. Laiaulatuslik interneti kasutuselevõtt on teinud võimalikuks jõuda klientideni elektroonselt viisil, mis oli 5 aastat tagasi suhteliselt kulukas.

Seoses interneti kasutamisega finantsvahenduses rõhutatakse tihti sellest lähtuvat otsest kulude kokkuhoidu. Kulude kokkuhoid on tõesti oluline ning pikas perspektiivis viib olulise lisaväärtuse loomiseni.

Eksisteerivad ka olulised barjäärid selle lisaväärtuse realiseerimisel. Nii nt on krediitkaartide korral automatiseerimisest lähtuv efektiivsuse kasv suures osas saavutatud ning ka teiste finantstoodete korral võib efektiivsuse kasvu saavutada vaid mõnes väärtusahela osas.

Et hinnata interneti mõju finantsteenuste sektrorile, on vaja identifitseerida see, kuidas internet mõjutab finantsvahenduse põhifunktsiooni majanduses ning kuidas internet võimaldab või sunnib tegema muudatusi finantstoodetes ja -teenustes. See on kahtemata raske, kuna raske on eristada interneti osa teiste uuenduste kõrval ning eristada interneti mõju teistest pikaajalistest finantsvahenduse arengutendentsidest ning välistest faktoritest.

Internet põhjustab järgimisi struktuurseid muudatusi panganduses:

- Transparentsuse kasv ehk turuosaliste (finantsressursside pakkujate ja laenuvõtjate) võimalused hankida teavet finatsteenuste ja -toodete erinevate hindade kohta on märgatavalt kasvanud.

Hinnatransparentsuse kasv avaldub enim suhteliselt lihtsate toodete korral, nagu seda on nt panganduses deposiidid või krediit- ja deebetkaardid.

Neid tooteid on kliendil suhteliselt lihtne omavahel võrrelda ja teha omi järeldusi. Hindade otsene võrreldavus viib hinnakonkurentsini (oligopoolsel turul Bertrandi konkurentsini).

Suurenenud hinnatransparentsusest võidavad tavaliselt enim kliendid läbi suurenenud lisaväärtuse (madalama hinna läbi) ning seda finantsvahendajate arvel, kelle tuleb teha täiendavaid investeeringuid toodetesse ? nt tuleb sagedamini tooteid ümber projekteerida, vähendamaks klientide informeerimatust.

- Diferentsiaalne hinnakujundus ehk müük erinevatele klientidele erineva hinnaga, lähtuvalt nende genereeritavatest tuludest ning tulude teenimisega seonduvatest kuludest.

Diferentsiaalse hinnakujunduse strateegiad soodustavad klientide ristsubsideerimise lõpetamist, mis viib pikas perspektiivis lisaväärtuse kasvule klientide jaoks, kuna klientidele kehtestatud hinnad kajastavad paremini nende teenindamisega seonduvaid kulusid.

Diferentsiaalse hinnakujundusest saavad kasu reeglina kiiremad ja informeeritumad konkurendid informeerimata ja mittepaindlike finantsvahendajate arvel. Diferentsiaalsest hinnakujundusest lähtuv üldine trend viib siiski kahanevate kasumimarginaalide poole, kuna konkurents jõuab kõikidesse kliendisegmentidesse.

- Vahendusvajaduse kadumine (disintermediation) ehk finantsvahendajatest möödaminek, mille korral võrgul baseeruvad otsekontaktid ellimineerivad finantsvahendajate rolli.

Võrgust lähtuvat finantsvahendajatest möödaminek ei ole panganduses oht. Isegi kui materiaalsed ja tehnoloogilised kulud on omanud ajalooliselt rolli finantsvahendajate eksistentsis, siis progress telekommunikatsiooni ja arvutite vallas ning samamoodi keerukate finantsinstrumentide areng eeldaks, et finantsvahendajad kaoks, kui fundamentaalsemat tüüpi tehingukulusid ei oleks.

Pankade funktsiooniks jääb ikkagi maksesüsteemile juurdepääsu pakkumine, varade transformatsioon (deposiid, laenud), riskide juhtimine ning info töötlemine ja laenuvõtjate monitooring.

Kõik see avaldab mõju finantsvahendajate rollile majanduses, nende teenitavatele kasumitele ning strateegiatele. Siiski kujuneb interneti mõju laad ja suurus erinevatele fiantstoodetele ja -teenustele erinevaks.