Sada kümme krooni tõi tuhanded Toompeale

Sõna ?raha? või 110 krooni? seisis siiski vähestel plakatitel. Valdavalt vanemaealised inimesed kandsid loosungeid lausetega ?Nälg võtab silmanägemise?, ?Laar, lõpeta inimkatsed?, ?Munamäel kõhnaks, Toompeal paksuks? jt. Äärmuslikku lähenemist näitasid ka plakatid kirjaga ?Roomav surm? ja ?Pensionärid Pärnamäele, sundüürnikud prügimäele?.

Valdavalt oli kokkutulnute hoiak valitsusvaenulik. ?Pangu parem kohe pomm siia väljakule,? rääkis üks miitingul osalenud vanem mees. ?Muidu piinavad niisama surnuks?. ?Olekski õige aeg kõik ära hävitada,? lisas tema kõrval seisnud naine. Sama tooni kandis ka ühe vene keelt kõnelenud meeleavaldaja küsimus: ?Kas siin asutatakse surnute partei??

Rahvaliidu esindajate nõudel tuleks pensione tõsta alates 1. jaanuarist keskmiselt 110 krooni võrra kuus, milleks kuluks peaaegu pool miljardit krooni. Samas on pensionikassale juba tehtud rohkem kui 400 miljoni krooni eest ettemakseid, mis tähendab, et laekuvast sotsiaalmaksust ei piisa isegi praeguste pensionite maksmiseks, rääkimata tõstmisest. Ettevõtete miljardikroonine sotsiaalmaksuvõlg on maksuameti pressiesindaja Koit Luusi sõnul püsinud juba vähemalt poolteist aastat.

Mitu koalitsioonipoliitikut peab Rahvaliidu eestvõtmist poliitiliseks ja seotuks sellega, et erakonna populaarsus valijate hulgas on madal. EMORi andmetel on valijate toetus Eestimaa Rahvaliidule madalam kui Mõõdukatel, Isamaaliidul, Keskerakonnal ja Reformierakonnal

Avaliku arvamuse uuringu firma Saar Poll omanik Andrus Saar ütles, et erakondade liitumisel tekkinud Rahvaliit pole oma kohta poliitilisel maastikul leidnud. ?Pärast NRG kampaaniat oleks pidanud liidu populaarsus tõusma, aga ei tõusnud,? ütles Saar.

Valitsus on pensionite suurendamist kaalunud järgmise aasta 1. aprillist, tõenäolisemalt aga 1. aprillist 2002. ?20. märtsiks selgub sotsiaalmaksu laekumise kasv, selle ja tarbijahinna indeksi kasvu arvul saabki uue pensioni arvutada,? ütles riigikogu Mõõdukate fraktsiooni liige Kalev Kotkas. Võimaluse, et pensionid selle arvutusega väiksemaks muutuvad, välistab Kotkase sõnul pensioniseadus.

Sotsiaalministeeriumi sotsiaalala asekantsleri Riho Rahuoja väitel on pensionäride majandusolukord väga erinev. ?See sõltub elukohast, eelkõige aga sellest, kas on tegemist üksi või perega koos elava pensionäriga, lisaks tervislikust seisundist ja muust,? sõnas Rahuoja. Rahuoja väitel on kõige raskemas olukorras üksi linnakorteris elavad pensionärid.

110kroonine pensionitõus Rahuoja sõnul kvalitatiivset hüpet endaga kaasa ei tooks. ?Aga see oleks pensionäri jaoks ikkagi tuntav tõus,? lisas Rahuoja.