Nõrgemad parteid panustavad eurovastasusele

?Euroopa Liidu poliitiline vastasrind Eestis ulatub kristlastest ja demokraatidest sotsiaaldemokraatideni, eestlastest venelasteni, tööinimestest äriinimesteni,? kuulutasid eurovastased pärast arupidamist, kus olid esindatud ekskommunistlik Sotsiaaldemokraatlik Tööpartei, Kristlik Rahvapartei, Iseseisvuspartei, Vene Erakond Eestis ja Vene Ühtsuspartei ning liikumine ?Ei Euroopa Liidule?.

?Euroliiduga liitumisel tuleb aeg maha võtta põhjusel, et majandusringkondadele pole selge, millise ühenduse ja milliste väärtustega tuleb Eestil end siduda. Meie erakonnad toetavad Äripäeva taga seisvate majandusringkondade kaineid hinnanguid ja deklareerivad neile selles oma poliitilist toetust,? kuulutasid eurovastased ühisavalduses, nimetamata, milliseid majandusringkondi nad silmas peavad.

Sotsiaaldemokraatliku Tööpartei liider Tiit Toomsalu rõõmustas eurovastaste majandusringkondade ärkamise pärast, viidates 12. detsembri Äripäeva juhtkirjale ?Euroliiduga liitumisel tuleb aeg maha võtta?.

?Loodan, et see väljendab majandusringkondade seisukohta,? ütles Toomsalu, kelle ekskommunistlik erakond ei nägevat ainsatki põhjust, miks peaks Eesti riik Euroopa Liitu kiirustama.

?Lähikümnendil ei tohi Euroopa Liiduga ühinemine üldse päevakorda tulla, sest pole teada, kuhu Euroopa Liit läheb ja mis kasu sellest on. Eesti peab Euroopa Liiduga integreeruma näiteks standardite ülevõtmise osas, kuid mitte riiklikult,? ütles Toomsalu.

Iseseisvuspartei peasekretär Vello Leito kuulutas eilsel eurovastaste pressikonverentsil ähvardavamalt, et kavandamisel on rahvuslik päästekongress, millel käiakse välja uus stsenaarium Eesti välis- ja majanduspoliitikas.

?Algust teeme juba 14. jaanuaril Eesti Televisioonis,? lubas Leito, lisades täpsustava küsimuse peale, et stsenaarium näeb ette Ida ja Lääne vahel olemist ja neutraliteeti.

?Kiirliitumise stsenaarium on endiselt jõus, Persson ja Lipponen on seda korduvalt kinnitanud,? väitis Leito Rootsi ja Soome peaministrit silmas pidades.

?Eesti on ELi liitumisstrateegias erand, Göteborgis kuulutatakse liitumine välja. Aga me valmistume selleks kõige halvemaks,? lubas peaaegu olematu toetusega partei liider.

Tema hinnangul variseb Euroopa Liiduga liitudes Eesti majandus kokku, siinne vene elanikkond vaesub ja ärkab viienda kolonnina.

Nikolai Maspanov, kes juhib Vene Erakonda Eestis, näeb enda sõnul medalil kahte külge.

?Humanitaarosas, inimõiguste vallas, kõrgete demokraatlike nõudmiste tõttu toetame Euroopa Liitu. Majandusküsimused on aga Eesti jaoks rasked ning seepärast soovime me pikka aega ja kannatust,? ütles Maspanov.

Lisaks kurtis ta, et ametnikud ei too kogu informatsiooni rahva ette, seda eriti vene keeles, milles materjale üldse ei ole.

Kristliku Rahvapartei juhttegelase Mart Metsala sõnul tekitab üldist ärevust see, kuidas Eesti oma riikluse käest laseb, saamata aru, et eurolauas oleme me pigem põrsaprae kui sööjate rollis.

?Veel kümne aasta eest oli kogu rahva soov ise oma kodus asju korraldada, nüüd on aga justkui kõik see unustatud,? ütles Metsala.

?Aetakse üldist juttu, et Euroopa Liidus on kõik võrdsed, kuid tegelikult pole ju mingi saladus, et seal sees on mõned ikka veel võrdsemad,? tõdes ta.

Liitumisprotsessi käigus on Euroopa Liit sihikindlalt hävitanud mõned siinsed tööstusharud, väitis Metsala.

?Meid tehakse toorainebaasiks ja prügimäeks. Meil pole varsti enam midagi müüa, valitsus saab varsti otsustada vaid oma lipsuvärvi üle. Ise sellest aru saamata oleme põrsaprae rollis Euroopa Liidu laua peal,? tõdes Metsala.