Tõnis Oja • 21. detsember 2000 kell 22:00

Eesti ekspordi võidukäik

Ekspordi kasvu taga on käesoleval ja eelmistel aastatel Eestisse tehtud välisinvesteeringud, mis on hakanud ekspordivõimelist toodangut andma. Ei ole ju välisinvesteeringud, arvestades Eesti siseturu väiksust, tehtud ainult siseturgu silmas pidades, vaid kolmele Balti riigile mõeldes.

Aasta algusest rakendunud investeeringute tulumaksuvabastus soodustab tootmise ülekolimist Skandinaavia riikidest Eestisse. Lisaks on Eesti eelis kvalifitseeritud tööjõud madalama palgataseme juures. 47 Skandinaavia ettevõtete juhte on öelnud, et mõtlevad Eestisse investeerimisele.

Ekspordi suurenemisele, õigemini kaupade konkurentsivõime paranemisele, on kaasa aidanud tugevnenud dollar (aasta algusest tõus ca 15). Ehkki ekspordist läheb umbes kolm neljandikku riikidesse, mille valuutad on euro ja ühtlasi krooniga seotud, omab ka üle jäänud neljandik tähtsust. Koos dollari tugevnemisega on kallinenud näiteks rubla, mis on teinud meie kauba Venemaal konkurentsivõimelisemaks. Meie kaup läheb üsna lihtsasti Lätti-Leetu, vastupidine liikumine aga hästi ei toimu. Samas pole Eesti kehtestanud Lätile-Leedule tolle, küsimus pole milleski muus kui tootmise efektiivsuses ja kvaliteedis.

Tugev dollar ja nafta hinna tõus maailmaturul elavdasid transiitkaubandust läbi Eesti, mida võib käsitleda kui teenuste eksporti. Peamise transiidiartikli, nafta, kõrvale on Muuga sadamasse tulekul teraseterminal, mis võimaldab hajutada ühest kaubagrupist sõltumise riski. Teraseterminal oleks ühtlasi suurim välisinvesteering Eestisse. Järjest tugevamaks ekspordiartikliks kujuneb turism.

The Wall Street Journali poolt avaldatud 2001. aasta majandusvabaduse indeksis asub Eesti silmapaistval 14. kohal, edestades nt Belgiat, Saksamaad, Soomet ja Rootsit. Niisugused asjad ei jää välisinvestoritel märkamata, välisraha armastab endiselt Eestit.

Hetkel kuum