Patent toidab riiki, leiutaja aga näljas

Värskes patendiameti bülletäänis kuulub üks registreeritud leiutis Karla Kiiratsile Tallinnast, kes on loonud kaheastmelise survetaktiga sisepõlemismootori. Kiirats jutustab, et kahjuks töötab mootor seni ainult paberi peal ja joonisfilmina Internetis. ?Algul öeldi mulle patendiametis, et selline asi ei saa üldse ringi käia, aga et heal juhul sobiks see pumbaks? Tegin siis paberi peal täpse mudeli ja siis nõustus ka patendiamet mootorit leiutisena registreerima,? räägib Kiirats.

Varem tööstussisseseade mehaanikuna töötanud Kiirats jutustab, et on saatnud leiutise kirjeldust ka tuntud autotehastesse nii Euroopas kui Jaapanis, kuid tehastest on viisakalt vastatud, et neil on oma mehaanikud selle töö jaoks. ?Tartu Teaduspargi kaudu olen saanud nüüd ühendust Ukraina sisepõlemismootorite instituudiga, kes ootavad leiutise venekeelset kirjeldust.?

Samas patendiameti bülletäänis naaberleheküljel on teise Eesti leiutaja, Viktor Loktaevski sisepõlemismootori modifikatsioon, millele omanik ootab kuuldavasti samuti huvilisi. Kiirats suhtub konkurendi leiutisse umbusuga.

Patendinimekirjades seisab erinevaid leiutisi. Näiteks ravimuda patsiendi kehale kandmise meetod. Ekspertiisis on ravim AIDSi raviks ja profülaktikaks, bülletäänis kuulutamist ootab üks bioloogiliselt aktiivne materjal jne.

Patendiameti õigusnõuniku Raul Kartuse sõnul tehakse huvitavaid pakkumisi tihti. ?Eelmisel nädalal helistas üks noorepoolne mees ja ütles, et tal on kalakonservi retsept, mida ta tahaks patenteerida,? räägib Kartus. Tema sõnul peaksid patenditaotlejad arvestama, et juba vormikohase taotluse koostamine nõuab tihti patendiadvokaadi ehk -voliniku abi ja see maksab 10 000?15 000 krooni. Peale selle võtab patendiamet sõltuvalt registrist 1600?5000 krooni registreerimistasu ja iga-aastase maksu, mis viimaseks, 20ndaks patendiõiguse aastaks ulatub 20 000 kroonini. Kokku kulub üksnes Eestis patendi täisajaga omamise peale umbes 100 000 krooni, ka teistes riikides patenteerimisele kulub kordades rohkem. ?Seega on patendiomanikule kasulik leiutist rakendada, vastasel juhul toob see ainult väljaminekuid,? ütleb Kartus.

Patendiameti füüsika ja elektriekspertiisi talituse juhataja Traugolt Läänmäe sõnul ei tule talle taotlustest meelde midagi sellist, mida võiks pidada niivõrd uuenduslikuks, et see vallutaks maailma nagu Nokia. Üsna palju pakutakse Eestis välja uuenduslikku meditsiinitehnikat.

Eestis on alates 1994. aastast välja antud 442 patenti, aasta-aastalt on taotluste hulk kasvanud. 2000. aastal esitati juba 805 patendi ja 50 kasuliku mudeli taotlust. Raul Kartuse sõnul on 95 patenditaotlustest esitatud välisriikide firmade ja kodanike poolt, kel reeglina oma riikides juba patent olemas. Odavama ja lihtsama kasuliku mudeli registreerimisel domineerivad veel eestlased.

Patendiamet jaotab leiutiste registreerimise lahtritesse: lisaks otsesele patendi registreerimisele kinnistatakse eraldi mikrolülituse topoloogiat (elektroonilised mikroskeemid), tööstusdisaini lahendusi (k.a rõivamood), kauba geograafilisi tähiseid (margivein, juust jne) ja kaubamärke. Üheks patenteerimise odavamaid ja kiiremaid alternatiive on kasuliku mudeli registreerimine, mille hulka kuuluvad ka eeltoodud näited.

Patenteerimise puhul võtab leiutise avaldamine bülletäänis aega 1,5 aastat ja patendi kinnistamine 3?4 aastat. Kasuliku mudeli avaldamine võtab aega pool aastat. Ese, aine või valmistamisprotsess saab tagasiulatuvalt kaitse taotluse esitamise päevast, kuid avaldamise aeg on oluline, sest siis ei tohi konkurendid enam sama asja valmistada.

Patendiameti õigusnõunik ei ole päri lahendusega, et Eesti riik teenib patenteerimise pealt: tuludest kulutab 75 töötajaga amet ise ära kolmandiku, ülejäänu laekub riigile. Kartuse sõnul ei peaks riik teenima, nii nagu ei toeta ta leiutajaid leiutiste rakendamisel. Läinud aastal teenis patendiamet 40,4 miljonit krooni, millest 27 miljoniga täideti riigikassat.