Riigid ja firmad pesevad rahaga sõja ajal määritud mainet

Natsismiohvrid nõuavad, et need kompensatsioonitaotlejad, kelle nime ei ole avaldatud 21 000 kontoomaniku nimekirjas, saaksid loa uurida läbi kogu andmebaas, mille Volckeri komitee on loonud ja mis hõlmab aastail 1933?1945 ?veitsi pankades avatud 4,1 miljonit kontot. ?veitsi pangad on sellega põhimõtteliselt nõus.

Kontoomanike arv on pärast hoolikat uurimist tunduvalt kahanenud, sest veel 1999. a detsembris oletas Volckeri komitee, et neid võib kokku olla 54 000. Volckeri komitee uuringuid kontrolliv USA jurist Michael Bradfield on avaldanud imestust nimekirja tunduva lühenemise üle, kuid ta rõhutab, et see on toimunud sõltumatute audiitorite, mitte pankade algatusel. Ka juudi maailmakongressi peasekretär Israel Singer avaldas rahuolematust lühenenud nimekirja üle ja lubas taotleda juurdepääsu tervele andmebaasile.

Seni ei ole teada, kas New Yorgis avaldatud nimekirja alusel tehakse kompensatsioonitaotlusi ka Eestis. Mäletatavasti kui Rootsi valitsuskomisjon avaldas 1998. a märtsis Rootsi pankades Teise maailmasõja järel külmutatud kontode omanike nimed, siis oli nende seas 60 Eesti kodanikku.

Veidi aega tagasi, 18. jaanuaril suutis Bill Clintoni administratsioon ametist lahkumise eel vahendada pärast nelja-aastaseid läbirääkimisi kokkuleppe Prantsuse pankade ja sõja ajal kontodest ilma jäänud juudisoost kodanike esindajate vahel. Pangad soostusid looma 373,5 miljoni krooni suuruse fondi kontode kompenseerimiseks.

Lisaks pangakontode hüvitamisele on mitu Euroopa riiki otsustanud veel natsismiaegset orja- ja sunnitööd teinutele ning arstiteaduslike sundkatsete ohvritele maksta valuraha kunagiste läbielamiste eest. See puudutab eelkõige Ida- ja Kesk-Euroopa riikide kodanikke, kes erinevalt lääneeurooplastest ei ole seni valuraha saanud.

Viimane vastav teade tuli 30. jaanuaril Austriast, kus valitsuse ja majandusringkondade kokkuleppel on loodud 6,89 miljardi Eesti krooni suurune Austria lepitusfond, kust on kavas Hitleri-aegsetes Austria sunnitöölaagrites viibinud 150 000 ida- ja keskeurooplasele maksta kannatuste eest hüvitist.

Nagu ütles fondi peasekretär Richard Wotava, on see Austria majanduse solidaarsuse akt. Fondi raha annavad põhiliselt Austria firmad, kes on seadnud ainsaks tingimuseks, et USA kohtutes lõpetatakse igasugused Austria firmade vastu kavandatavad kahjutasunõude protsessid.

Varem on Austria nõustunud maksma sunni- ja orjatöö eest kompensatsiooni 6,8 miljardit krooni ning Austriast lapsena põgenenud juutidele pensionideks 1,86 miljardit krooni.

Analoogse fondi lõid Saksa valitsus ja ligi 3000 firmat mullu juulis. Selle suuruseks määrati 80 miljardit krooni, mis on mõeldud enam kui miljoni sõjaaegse sunni- ja orjatöö tegija kannatuste heastamiseks. Arvestuste kohaselt on elus veel umbes 240 000 orjatööd teinud ja miljon sunnitöölist. Esimesed saavad minevikukannatuste eest ligikaudu 117 000 krooni, teised mõnevõrra vähem.

Nagu Austria firmad, nõuavad ka Saksa ettevõtted ja pangad USA-lt tagatist, et nende vastu ei algatata Ühendriikide kohtutes enam ühtki ühissüüdistust.