Statistikaameti andmed ilustavad keskmist palka

Statistikaameti palgastatistika sektori juhataja Mare Kusma sõnul lähtuvad nemad Eurostati nõuetest. Ja ega selles osas polegi statistikaametile midagi ette heita. Näiteks kui tegelikus elus on kaks poole kohaga töötajat, kes saavad kumbki 2000 krooni palka, siis statistikas muutuvad nad üheks inimeseks, kelle kuupalk on 4000 krooni.

Kusma kinnitusel jäävad statistikast välja kõik need, kes saavad raha töövõtulepingu alusel, kes on ametis alla 50 töötajaga mittetulundusühingutes ning ka need füüsilisest isikust ettevõtjad, kes on küll kirjas maksuametis, kuid pole end registreerinud ettevõtjana äriregistris. Mare Kusma ütles, et keskmise palga arvutamisel võetakse arvesse kõik need ettevõtted, kus on üle 50 töötaja. Väiksematest ettevõtetest tehakse valik ning saadud andmeid laiendatakse siis kõigile väikefirmadele.

Sotsiaalkindlustusameti peadirektor Külli Pedak lausus, et nende arvutatud Eesti keskmine palk lähtub vaid ühest suurusest - sellest, kui palju on ühe või teise inimese eest tasutud sotsiaalmaksu.

Tänase seisuga on täpsem analüüs tehtud 1999. aasta kohta, kohe-kohe saab valmis ka 2000. aasta analüüs. Kui statistikaameti andmeil oli sel ajal keskmine palk 4440 krooni, siis sotsiaalkindlustusameti andmeil 3813 krooni. Kusjuures 70,1 protsenti maksumaksjaist ehk 507 614 inimest teenis sel ajal vähem kui 3813 krooni.