- OMX Baltic0,08%318,14
- OMX Riga−1,09%954,61
- OMX Tallinn−0,01%2 205,83
- OMX Vilnius0,19%1 500,85
- S&P 5000,17%7 650,5
- DOW 30−0,18%51 682,64
- Nasdaq 0,39%26 522,55
- FTSE 100−1,45%10 659,13
- Nikkei 2251,38%65 018,95
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,87
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%96,6
- OMX Baltic0,08%318,14
- OMX Riga−1,09%954,61
- OMX Tallinn−0,01%2 205,83
- OMX Vilnius0,19%1 500,85
- S&P 5000,17%7 650,5
- DOW 30−0,18%51 682,64
- Nasdaq 0,39%26 522,55
- FTSE 100−1,45%10 659,13
- Nikkei 2251,38%65 018,95
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,87
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%96,6
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Kiirus muutub firma suurusest olulisemaks
Hankisin e-juhtimise kohta infot e-meetodil, käivitades korraga mitu teadusartiklite online-andmebaasi. Info üliaeglane liikumine viitas e-juhtide ees seisvale ülesandele kehtestada töötajatele interneti kasutamise reeglid ja kontroll nende täitmise üle. Kui iga töötaja kasvõi ühe tunni päevas pühendab info hankimisele internetist mittetöistel eesmärkidel, vähendab see võimalust kasutada infoajastu põhilist eelist ? kiirust ? info hankimisel.
E-ajastul muutub kiirus äriedu seisukohalt olulisemaks kui firma suurus. Firmad, kes kulutavad 3?4 kuud otsuste vastuvõtmisele, võivad avastada, et teised on selle aja jooksul oma veebilehe juba ümber kujundada jõudnud. Kiirus sõltub otseselt firmas käibivatest poliitikatest ja kehtestatud otsustamisprotseduuri reeglitest. Bürokraatia mõjub kiirusele tapvalt ja seega firma suurenemine, millega tavaliselt kaasneb bürokraatia kasv, ei pruugi enam alati konkurentsieelis olla.
Olulisemaks kui varem on muutunud juhi eeskuju. Ajakiri The Economist väidab, et paljud juhid nii Aasias kui ka Euroopas ei oska veel internetti kasutada ja ei pea ise seda puuduseks. Paraku, lastes teistel lugeda oma e-kirju ja konkurentide kodulehekülgi, kaotavad nad e-ajastul nii olulises kiiruses. Lisaks sellele ei ole neil interneti võimalusi mõistmata võimalik vastu võtta strateegilisi otsuseid. Seega e-firma edukaks juhtimiseks on interneti kasutamise oskus ja tipptehnoloogia tundmine juhi jaoks kriitilise tähtsusega.
Info ülekülluse tingimustes võib vajalik teade tihti märkamata jääda. Seetõttu on varasemast veelgi olulisemaks muutunud oskus eraldada oluline ebaolulisest ja saata kliendile või partnerile ainult olulist informatsiooni. Jällegi ajakirja The Economist andmetel ei oska paljud juhid ennast endiselt selgelt ja lühidalt väljendada. Üks firma saavutas 80% info eemaldamise abil lehekülje kasutamise tõusu 3000% ja kulude järsu vähenemise.
Harvardi ülikooli professor Michael Porter leidis tegevusharu konkurentsijõude analüüsides, et ostjate võimukus suureneb seoses e-äriga veelgi. Seega on endiselt tähtis olla kliendile suunatud. Põhirõhk on nihkunud uute klientide leidmiselt vanade klientide säilitamisele ja paremale teenindamisele. Massturundus on asendumas personaalse turundusega.
Klientide e-lojaalsuse saavutamiseks tuleb saavutada usaldus. Peale kliendi isiklike andmete kaitsmise aitab sellele kaasa suurem avatus. Paljud e-firmad avavad suurema usalduse saavutamiseks andmebaasid ja sisemise info partneritele, tarnijatele või klientidele.
Firma kõige olulisemaks ressursiks on muutunud rahaliste vahendite asemel tublid inimesed. Inimesi vajatakse vähem kui varem, kuid need vähesed peavad olema eriti tublid. Juht peab hoolt kandma, et neil e-ajastule vastavate hoiakute, oskuste ja võimetega töötajatel oleks neile sobiv töökeskkond.
Tublide inimeste ligimeelitamiseks ja säilitamiseks ning nende töötulemuste hindamiseks peavad firmad kasutama senisest erinevaid meetodeid. Värbamine ja valik on online-vahendeid kasutades muutunud kiiremaks.
Harvard Business Schooli professor Kathleen Valley võrdles interneti vahendusel peetavaid läbirääkimisi traditsioonilistega ja jõudis järeldusele, et internetis vähenes märgatavalt ?võidan-võidan? strateegia kasutamine, sest partneri emotsioone ei tunnetatud ja seega ka ei arvestatud. Paremini kulgesid e-läbirääkimised juhul, kui partnerid olid varem tuttavad. Seega tuleb rohkem tähelepanu pöörata sotsiaalse info edastamisele ja alustada enda tutvustamisest, mitte kohe probleemi kallale asuda.
Firma e-strateegia edukus sõltub eelkõige firma juhtimise viisist. Peale koostatud tegevusstrateegia enda on tarvis intelligentseid töötajaid, kellele saab anda suure tegevusvabaduse ja laialdase vastutuse, organisatsioonikultuuri, mis väärtustab avatust ja eksperimenteerimist, hästitoimivaid infokanaleid, mis tagavad info vaba liikumise firmas ja motiveerivat palgasüsteemi. Töötajate pühendumise eelduseks on juhi pühendumine firmale ja isiklik eeskuju e-vahendite kasutamisel.
Hetkel kuum
Hetkel kuum
Piimatootjate ees kohustusi 26 miljonit
TTJA menetlus tuvastas rikkumised
Kohtunik: hagi on hästi mahukas ja hõre, nõue väga suur
Podcastid
Enimloetud
6
Viimased uudised
Tagasi Äripäeva esilehele