Krediitkaardi omanikke üha rohkem

Karin Palo 01. august 2001, 00:00

Aasta tagasi oli Eestis kõikide pankade peale kokku välja antud 22 539 krediitkaarti, selle aasta 30. juuni seisuga on krediitkaarte 77 851. Üle 40 protsendi krediitkaardiomanikest on otsustanud Hansapanga Ego kaardi kasuks ? juuni lõpus oli Ego 31 892 inimesel.

Sellest ajast, kui Ühispank 1994. aasta maikuus Tallinna Raekojas tolleaegsele Eesti Panga presidendile Siim Kallasele esimese Visa Classicu väljastas, kasvas krediitkaartide omanike arv stabiilselt. Hüppeline kasv algas aga umbes aasta tagasi. Näiteks Hansapangas on praegu krediitkaardi omanike arv neli korda suurem kui aasta tagasi ja poole suurem kui käesoleva aasta alguses. Selle aasta juuni lõpu seisuga on Hansapank krediitkaarte väljastatud 61 928, aasta tagasi oli krediitkaardi omanike arv 14 863.

Ühispanga avalike suhete juhi Evelin Pulli sõnul tuleb krediitkaartide soovijaid järjest juurde. ?Inimesed reisivad rohkem ? see on juba üks põhjus, miks krediitkaarti soovitakse.? Ühispangas oli aasta tagasi krediitkaarte väljastatud 7405, selle aasta juuni lõpus on arv ligi kaks korda suurem ? 13 046.

Eesti suuruselt kolmandas, Sampo Pangas, on krediitkaardi kasutajate arv kasvanud aeglaselt, ent stabiilselt, ütles Sampo maksekaartide projekti juht Lauri Ilison. Eriti on suurenenud just kaardiga maksmine. Praeguseks on Sampo pank välja andnud umbes 1600 krediitkaarti.

Trigon Marketsi peaanalüütiku Toomas Reisenbuki arvates ei ole selles, et eestlased on äkitselt krediitkaarte omandama hakanud, midagi imelikku. ?Enam arenenud maades on tarbimis- ja tarbijalaenude osatähtsus suurem kui üleminekumaades. Seni on Eestis baas lihtsalt madal olnud,? rääkis Reisenbuk. ?Tarbijalaenude suhteliselt suur kasv viimasel ajal on mingis mõttes varasema mahajäämuse tagasitegemine. Selles ei tohiks näha mingit ülekuumenemise või ohu märki, vaid Eesti majandusnäitajad hakkavad järjest rohkem sarnanema arenenud majandusega riigi majandusnäitajatega.?

Järelmaksuga ostude tegemiseks mõeldud Ego kaardi populaarsust võib seletada sellega, et kaardi saamiseks piisab 2000kroonisest kuusissetulekust, tavaliste krediitkaartide puhul peab sissetulek olema vähemalt 4000 krooni kuus. Nädal tagasi tuli Hansapank välja uue krediitkaardi, Tudengitrumbiga, mille jaoks piisab vaid 1000kroonisest kuusissetulekust.

Pangad ise nii madalate summadega krediidi andmisest otseselt suurt kasu ei saa. Toomas Reisenbuk peab madala krediidisummaga kaartide pakkumise põhjuseks pankade perspektiivikat mõtlemist. ?Pangad harjutavad klienti endaga suhtlema, sest tulevikus on lootust, et praegu 1000kroonise sissetulekuga tudeng hakkab suurkliendiks.?

Eestlasel ei ole kombeks krediitkaarti kasutada nii, et võlasummad üle pea kasvaksid. Hansapangas näiteks jääb võlasumma kõigi krediitkaartide peale kokku poole protsendi piiresse kasutuses olevast krediidilimiidist. Hansapanga suhtekorralduse spetsialisti Kristiina Tambergi arvates on põhjus selles, et kuna viimastel aastatel on pidevalt lisandunud uusi laenuvõimalusi, on inimesed juba harjunud neid kasutama ja oskavad hinnata endale võetavaid kohustusi.

Reisenbuki sõnul on krediitkaartide arvu kiiret kasvu ette näha ka edaspidi, sest eraisikutel on Eestis tarbimislaenude koha pealt veel palju arenemisruumi.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

    Vaata kogu kava
    Äripäev https://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
    25. November 2011, 11:46
    Otsi:

    Ava täpsem otsing