- OMX Baltic0,04%302,27
- OMX Riga0,05%893,37
- OMX Tallinn0,14%2 069,46
- OMX Vilnius0,3%1 201,12
- S&P 5000,52%6 204,95
- DOW 300,63%44 094,77
- Nasdaq 0,47%20 369,73
- FTSE 100−0,43%8 760,96
- Nikkei 2250,84%40 487,39
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%92,16
- OMX Baltic0,04%302,27
- OMX Riga0,05%893,37
- OMX Tallinn0,14%2 069,46
- OMX Vilnius0,3%1 201,12
- S&P 5000,52%6 204,95
- DOW 300,63%44 094,77
- Nasdaq 0,47%20 369,73
- FTSE 100−0,43%8 760,96
- Nikkei 2250,84%40 487,39
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%92,16
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Saaremaa praamifirma saab riigilt lisaraha
Järgmise aasta riigieelarve eelnõu kohaselt on saartega ühenduse pidamiseks ette nähtud 110,8 miljonit krooni, mis ületab tänavust toetussummat ligi 48 miljoni krooni võrra. Kavandatud summast peaks 10 miljonit minema lennuühenduse toetamiseks.
Ülejäänud 100,8 miljonist kroonist saab Saaremaa Laevakompanii (SLK) 92 miljonit krooni, millest 16 miljonit on tasaarveldus selle aasta kulude eest. Algselt oli SLK-le selleks aastaks riigipoolse dotatsioonina ette nähtud 55,1 miljonit krooni.
Teede- ja sideministeeriumi (TSM) asekantsleri Rene Treiali sõnul tõstetakse riigipoolseid toetussummasi laevakompaniile selleks, et reisijate jaoks ei muutuks pileti hind. Viimane ei muutunud tänavu ning püsib samal tasemel ka järgmisel aastal.
SLK-le tagantjärele makstav 16 miljonit krooni katab vahepeal hüppeliselt kasvanud kütuse hinnaga seotud kulutused, ütles Treial. Lisaks on tema sõnul tõusnud ka muud laevaühendust puudutavad kulud, mille kompenseerimisel hakatakse kasutama statistilistel näitajatel põhinevat indekseerimismehhanismi (selle peaks valitsus kinnitama veel sel kuul), ning investeeringud sõiduohutuse tõstmiseks.
?Kogu kulutustest moodustavad laevadele tehtavad kulutused 35 protsenti,? ütles asekantsler. Treial tõdes, et riik lihtsalt peab need kinni maksma. ?Teine võimalus oleks pileti tõsta pileti hinda või püüda tõestada, et SLK näidatud kulutused pole vettpidavad,? märkis ta.
Viimane väide pole Treiali sõnul ?kallite ekspertide? poolt küll tõestust leidnud, kuigi samas on TSMil laevafirmale ikkagi mõningaid etteheiteid. Näiteks sõltub see, kas SLK-lt võetakse ära piletimüük kaitsepolitsei poolt läbiviidavast kriminaalmenetlusest, kus uuritakse võimalikku raamatupidamisandmete moonutamist laevafirmas. Kapo pikendas suvel eeluurimise tähtaega 19. oktoobrini.
Kevadel plaanis TSM võtta vedajalt ära piletimüük, et muuta raha liikumine läbipaistvamaks. SLK arvustas toona teravalt ministeeriumi kavatsust, samuti ei võimalda sellist käiku kehtiv liinileping.
Treial möönis, et ajakirjanduslikult väljendudes võib küll öelda, et SLK väljus konfliktist võitjana.
SLK nõukogu liikme Aivar Jõgi sõnul pole järgimise aasta riigitoetuse mahu osas siiski kõik väga selge. ?See, et piletihind ei muutu, pole päris õige ? mõnele läheb sõit odavamaks,? lausus ta. Sõidusoodustus praamidel peaks vastavalt kokkuleppele TSMiga lisaks alla 14aastastele laienema üliõpilastele.
2003. aastal hakkavad omakorda kehtima mitmed mereliiklust puudutavad eurodirektiivid, mis nõuavad laevadel päästevahendite vahetamist. Jõgi lausus, et siinkohal peab riik tegema otsuse, kas vajalikud investeeringud tehakse leebematest või karmimatest reeglitest lähtuvalt. ?Neid kulutusi tuleb planeerida pikema aja peale,? märkis ta.
Jõgi kinnitas samuti viimasel ajal aset leidnud pingelangust suhtlemisel teede- ja sideministeeriumiga: ?Arvan küll, et oleme selgeks saanud selle, et istume ühes paadis ning reisijaid tuleb vedada. Praegusel hetkel on riik mõistnud seda probleemistikku.?
Varsti tõenäoliselt rakenduva indekseerimissüsteemi alusel arvutatava toetussummade maksmise variantide ? kas tagantjärele või siis jooksvalt ? osas Jõgil eelistusi polnud. ?Vahet pole,? ütles ta. ?Peaasi, et saaks selgeks, millele rajada oma arvutused.?
Enimloetud
3
6
“Loomulikult läheb kõik kohe kallimaks!”
Viimased uudised
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
“Loomulikult läheb kõik kohe kallimaks!”
Kvaliteetsed teksad tunneb ära niidi järgi
Podcastid
Peakangelane sai kuriteosüüdistuse
Intervjuu maailmakuulsa infosõja asjatundjaga
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Äripäeva esilehele