Saaremaa praamifirma saab riigilt lisaraha

SLK-le tagantjärele makstav 16 miljonit krooni katab vahepeal hüppeliselt kasvanud kütuse hinnaga seotud kulutused, ütles Treial. Lisaks on tema sõnul tõusnud ka muud laevaühendust puudutavad kulud, mille kompenseerimisel hakatakse kasutama statistilistel näitajatel põhinevat indekseerimismehhanismi (selle peaks valitsus kinnitama veel sel kuul), ning investeeringud sõiduohutuse tõstmiseks.

?Kogu kulutustest moodustavad laevadele tehtavad kulutused 35 protsenti,? ütles asekantsler. Treial tõdes, et riik lihtsalt peab need kinni maksma. ?Teine võimalus oleks pileti tõsta pileti hinda või püüda tõestada, et SLK näidatud kulutused pole vettpidavad,? märkis ta.

Viimane väide pole Treiali sõnul ?kallite ekspertide? poolt küll tõestust leidnud, kuigi samas on TSMil laevafirmale ikkagi mõningaid etteheiteid. Näiteks sõltub see, kas SLK-lt võetakse ära piletimüük kaitsepolitsei poolt läbiviidavast kriminaalmenetlusest, kus uuritakse võimalikku raamatupidamisandmete moonutamist laevafirmas. Kapo pikendas suvel eeluurimise tähtaega 19. oktoobrini.

Kevadel plaanis TSM võtta vedajalt ära piletimüük, et muuta raha liikumine läbipaistvamaks. SLK arvustas toona teravalt ministeeriumi kavatsust, samuti ei võimalda sellist käiku kehtiv liinileping.

Treial möönis, et ajakirjanduslikult väljendudes võib küll öelda, et SLK väljus konfliktist võitjana.

SLK nõukogu liikme Aivar Jõgi sõnul pole järgimise aasta riigitoetuse mahu osas siiski kõik väga selge. ?See, et piletihind ei muutu, pole päris õige ? mõnele läheb sõit odavamaks,? lausus ta. Sõidusoodustus praamidel peaks vastavalt kokkuleppele TSMiga lisaks alla 14aastastele laienema üliõpilastele.

2003. aastal hakkavad omakorda kehtima mitmed mereliiklust puudutavad eurodirektiivid, mis nõuavad laevadel päästevahendite vahetamist. Jõgi lausus, et siinkohal peab riik tegema otsuse, kas vajalikud investeeringud tehakse leebematest või karmimatest reeglitest lähtuvalt. ?Neid kulutusi tuleb planeerida pikema aja peale,? märkis ta.

Jõgi kinnitas samuti viimasel ajal aset leidnud pingelangust suhtlemisel teede- ja sideministeeriumiga: ?Arvan küll, et oleme selgeks saanud selle, et istume ühes paadis ning reisijaid tuleb vedada. Praegusel hetkel on riik mõistnud seda probleemistikku.?

Varsti tõenäoliselt rakenduva indekseerimissüsteemi alusel arvutatava toetussummade maksmise variantide ? kas tagantjärele või siis jooksvalt ? osas Jõgil eelistusi polnud. ?Vahet pole,? ütles ta. ?Peaasi, et saaks selgeks, millele rajada oma arvutused.?