Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Saaremaa praamifirma saab riigilt lisaraha

    Järgmise aasta riigieelarve eelnõu kohaselt on saartega ühenduse pidamiseks ette nähtud 110,8 miljonit krooni, mis ületab tänavust toetussummat ligi 48 miljoni krooni võrra. Kavandatud summast peaks 10 miljonit minema lennuühenduse toetamiseks.
    Ülejäänud 100,8 miljonist kroonist saab Saaremaa Laevakompanii (SLK) 92 miljonit krooni, millest 16 miljonit on tasaarveldus selle aasta kulude eest. Algselt oli SLK-le selleks aastaks riigipoolse dotatsioonina ette nähtud 55,1 miljonit krooni.
    Teede- ja sideministeeriumi (TSM) asekantsleri Rene Treiali sõnul tõstetakse riigipoolseid toetussummasi laevakompaniile selleks, et reisijate jaoks ei muutuks pileti hind. Viimane ei muutunud tänavu ning püsib samal tasemel ka järgmisel aastal.
    SLK-le tagantjärele makstav 16 miljonit krooni katab vahepeal hüppeliselt kasvanud kütuse hinnaga seotud kulutused, ütles Treial. Lisaks on tema sõnul tõusnud ka muud laevaühendust puudutavad kulud, mille kompenseerimisel hakatakse kasutama statistilistel näitajatel põhinevat indekseerimismehhanismi (selle peaks valitsus kinnitama veel sel kuul), ning investeeringud sõiduohutuse tõstmiseks.
    ?Kogu kulutustest moodustavad laevadele tehtavad kulutused 35 protsenti,? ütles asekantsler. Treial tõdes, et riik lihtsalt peab need kinni maksma. ?Teine võimalus oleks pileti tõsta pileti hinda või püüda tõestada, et SLK näidatud kulutused pole vettpidavad,? märkis ta.
    Viimane väide pole Treiali sõnul ?kallite ekspertide? poolt küll tõestust leidnud, kuigi samas on TSMil laevafirmale ikkagi mõningaid etteheiteid. Näiteks sõltub see, kas SLK-lt võetakse ära piletimüük kaitsepolitsei poolt läbiviidavast kriminaalmenetlusest, kus uuritakse võimalikku raamatupidamisandmete moonutamist laevafirmas. Kapo pikendas suvel eeluurimise tähtaega 19. oktoobrini.
    Kevadel plaanis TSM võtta vedajalt ära piletimüük, et muuta raha liikumine läbipaistvamaks. SLK arvustas toona teravalt ministeeriumi kavatsust, samuti ei võimalda sellist käiku kehtiv liinileping.
    Treial möönis, et ajakirjanduslikult väljendudes võib küll öelda, et SLK väljus konfliktist võitjana.
    SLK nõukogu liikme Aivar Jõgi sõnul pole järgimise aasta riigitoetuse mahu osas siiski kõik väga selge. ?See, et piletihind ei muutu, pole päris õige ? mõnele läheb sõit odavamaks,? lausus ta. Sõidusoodustus praamidel peaks vastavalt kokkuleppele TSMiga lisaks alla 14aastastele laienema üliõpilastele.
    2003. aastal hakkavad omakorda kehtima mitmed mereliiklust puudutavad eurodirektiivid, mis nõuavad laevadel päästevahendite vahetamist. Jõgi lausus, et siinkohal peab riik tegema otsuse, kas vajalikud investeeringud tehakse leebematest või karmimatest reeglitest lähtuvalt. ?Neid kulutusi tuleb planeerida pikema aja peale,? märkis ta.
    Jõgi kinnitas samuti viimasel ajal aset leidnud pingelangust suhtlemisel teede- ja sideministeeriumiga: ?Arvan küll, et oleme selgeks saanud selle, et istume ühes paadis ning reisijaid tuleb vedada. Praegusel hetkel on riik mõistnud seda probleemistikku.?
    Varsti tõenäoliselt rakenduva indekseerimissüsteemi alusel arvutatava toetussummade maksmise variantide ? kas tagantjärele või siis jooksvalt ? osas Jõgil eelistusi polnud. ?Vahet pole,? ütles ta. ?Peaasi, et saaks selgeks, millele rajada oma arvutused.?
  • Hetkel kuum
IT-ettevõtte juht: tehisaru tuleb taltsutada
Tehisintellekt, mis tänavu hakkab mõjutama mitut valdkonda meditsiinist julgeoleku ja keskkonnani, aitab teha hüppe, mis toob Eesti taas digitaalse arengu eesliinile, kirjutab Tietoevry Create’i Baltikumi juht Valērija Vārna.
Tehisintellekt, mis tänavu hakkab mõjutama mitut valdkonda meditsiinist julgeoleku ja keskkonnani, aitab teha hüppe, mis toob Eesti taas digitaalse arengu eesliinile, kirjutab Tietoevry Create’i Baltikumi juht Valērija Vārna.
Indrek Kasela astub tagasi, juhatus jätkab kahe liikmega
Kalatootja PRFoodsi juht Indrek Kasela astus ettevõtte juhi kohalt tagasi, samuti lahkus ta tütarühingute Saaremere Kala ja Saare Kala Tootmine juhatustest.
Kalatootja PRFoodsi juht Indrek Kasela astus ettevõtte juhi kohalt tagasi, samuti lahkus ta tütarühingute Saaremere Kala ja Saare Kala Tootmine juhatustest.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Graafikud: võrdle, kuidas sinu maakonnas ärid hakkama saavad
Kogu Eesti tundis 2023. aastal, kuidas majanduslikult keeruline aeg tegi oma töö. Ettevõtete koondamiste ja pankrottide tagajärjel vähenes töökohtade arv ja suurenes töötute hulk. Kuigi palgakasv jätkus, oli see hulga väiksem kui aasta varem. Vaatluse alla võtsime sel korral kaks maakonda, mis jäävad Harjumaalt ja Tallinnast vaadates Eesti teise otsa: Valgamaa ja Võrumaa. Need naabermaakonnad külgnevad Läti­ piiriga, mis võiks anda vähemalt geograafilise eelise ekspordiks.
Kogu Eesti tundis 2023. aastal, kuidas majanduslikult keeruline aeg tegi oma töö. Ettevõtete koondamiste ja pankrottide tagajärjel vähenes töökohtade arv ja suurenes töötute hulk. Kuigi palgakasv jätkus, oli see hulga väiksem kui aasta varem. Vaatluse alla võtsime sel korral kaks maakonda, mis jäävad Harjumaalt ja Tallinnast vaadates Eesti teise otsa: Valgamaa ja Võrumaa. Need naabermaakonnad külgnevad Läti­ piiriga, mis võiks anda vähemalt geograafilise eelise ekspordiks.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Metallitööstus sunnib end raskel ajal vastu võtma iga töö
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
LHV tippjuht lahkub ametist
LHV Groupi nõukogu kutsub ametist tagasi juhatuse liikme, riskijuhi Martti Singi. Ühtlasi lahkub Singi samas ajaraamis ka LHV Panga juhatuse liikme ja riskijuhi kohalt.
LHV Groupi nõukogu kutsub ametist tagasi juhatuse liikme, riskijuhi Martti Singi. Ühtlasi lahkub Singi samas ajaraamis ka LHV Panga juhatuse liikme ja riskijuhi kohalt.
Kas rohepööre tähendab eurokommunismi? Või on see lihtsalt üks utoopia?
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Volkswagen Golf 50: kuidas Põrnika järeltulijast kujunes hea auto mõõdupuu
Märtsi lõpus möödus pool sajandit päevast, mil algas Volkswagen Golfi tootmine. Ikoonilise Põrnika järeltulijast sai ettevõtte jaoks veelgi olulisem mudel.
Märtsi lõpus möödus pool sajandit päevast, mil algas Volkswagen Golfi tootmine. Ikoonilise Põrnika järeltulijast sai ettevõtte jaoks veelgi olulisem mudel.
Eelarvenõukogu: riigivõlg kasvab kiirelt
Eelarvepuudujääk ulatub järgmistel aastatel koguni 5%ni SKPst ja riigivõlg jätkab kiiret kasvu. Selline eelarvepoliitika seaks ohtu Eesti majanduse stabiilse arengu ega vastaks eelarvereeglitele, selgub pressiteatest.
Eelarvepuudujääk ulatub järgmistel aastatel koguni 5%ni SKPst ja riigivõlg jätkab kiiret kasvu. Selline eelarvepoliitika seaks ohtu Eesti majanduse stabiilse arengu ega vastaks eelarvereeglitele, selgub pressiteatest.
Uus linnavõim vahetas välja Tallinna Hambakliiniku nõukogu ja juhi
SA Tallinna Hambakliiniku nõukogu kutsus alates tänasest tagasi juhatuse esimehe Maksim Volkovi, kelle juhitud linnaasutuses paljastas audit autoritaarse juhtimise ja lepingud omadega.
SA Tallinna Hambakliiniku nõukogu kutsus alates tänasest tagasi juhatuse esimehe Maksim Volkovi, kelle juhitud linnaasutuses paljastas audit autoritaarse juhtimise ja lepingud omadega.