Messitoetused selguvad peagi

Lisaks 3,5 miljonile kroonile käivitab agentuur novembrikuus "Ekspordiplaani programmi", mille raames katab riik kuni 50% ulatuses ettevõtete kulutused osalemiseks välisnäitustel, mis ei ole riiklikult toetatavate välisnäituste nimekirjas, kuid millest ettevõte soovib osa võtta või mida külastada. EAS Ekspordiagentuuri projektijuhi Sigrid Vestmanni sõnul annab viimane programm esmajoones väikestele ja ni?iettevõtetele võimaluse osaleda riigi toetuse abil messidel, mis on liiga väikesed või kitsalt spetsialiseerunud ning seetõttu ei ole riigil mõtet osaleda seal ühisstendiga (näiteks pakendi-, mänguasjade- vms messidel). Ülevaate riiklikult toetatavatest välisnäitustest ja ühisstendide organiseerijatest leiab EAS Ekspordiagentuuri koduleheküljelt www.eksport.ee.

Igal aastal kogub Ekspordiagentuur erialaliitude ning ettevõtlusorganisatsioonide kaudu ettevõtetelt arvamusi, milliseid välisnäitusi võiks riik toetada. Laekunud ettepanekute alusel koostatakse välisnäituste nimekiri, mis esitatakse majandusministeeriumi kaudu valitsusele kinnitamiseks.

Toetussummade jagamine ühisstendil osalevate ettevõtete vahel toimub vastavalt eksponendi pinna suurusele (koefitsiendina kogupinna maksumusest). Ühele eksponendile eraldatav pind peaks olema vähemalt 5m2 ning maksimaalselt 20 m2.

Ekspordiagentuur võtab ühisstedi korraldades enda kanda kõik organisatoorsed tegevused, samuti konsulteeritakse ettevõtjaid messi ettevalmistamise ajal. Agentuur korraldab ettevõtjatele ka koolitusi, kus antakse juhtnööre edukaks osalemiseks välismessil.

Ettevõtetel on võimalus kasutada ka agenuuri infokeskuse teenuseid. Infokesksest on ettevõtetel võimalik saada infrmatsiooni välisturgude, potentsiaalete partnerite ja turule sisenemise barjääride kohta. Informatsiooni väljasamine on tasuta, v.a spetsiifilised turu-uuringud.

Üldisest majanduslikust olukorrast tingituna on ettevõtete huvi messide vastu vähenenud. Ühelt poolt on selle põhjuseks riigi toetuse vähenemine ühe messi kohta võrreldes eelnevate aastatega, teisalt ettevõtete enda prioriteetide muutumine, eelkõige kulude kokkuhoid. Samas sõltub ettevõtete huvi messil osalemise vastu konkreetsest sektorist ja messist. Nii näiteks on suhteliselt raske leida masinatööstuse ettevõtteid, kes sooviksid osaleda Eesti ühisstendil novembris Rootsis toimuval allhankemessil Elmia. Hetkel on ühisstendile registreerunud vaid paar ettevõtet. Põhjus võib olla ka selles, et lähiturgudel tegutsemiseks ei peeta vajalikuks enam messil osalemist, kuna tänu turu tundmisele on kergemaid teid klientide leidmiseks.

Samal ajal on mööblitööstuse ja ehitusmesside vastu Eesti ettevõtete huvi jätkuvalt suur. Selle näiteks on oktoobrikuus toimuv ehitusmess Leipzig Baufach ning jaanuaris 2002 toimuv maailma suurim mööblimess Internationale Möbelmesse. Nende messide ühisstendi pind oli juba suvel täis broneeritud. Ettevõttel on maksimaalne kasu messil osalemiseks vaid juhul, kui on tehtud põhjalik eeltöö ning hiljem tehakse tööd messil saadud kontaktidega. Peamised puudujäägid on tulnud ette just selles osas, et ettevõte ei tunne turgu (vastavat sektorit ja nõudlust kohalikus riigis) ning ei püstita osalemiseks eesmärke.