Statistikaameti andmetel on varimajanduse osakaal SKTst 10?12. Viimase kahe aasta jooksul, kui Äripäev on teinud ülevaateid, kus ja kui palju ümbrikupalka esineb, ei ole midagi muutunud. Olukord on isegi hullemaks läinud, nagu kinnitavad tänases Äripäevas maksuameti ja nii mitmegi majandusvaldkonna esindajad.

Kui palju jääb riigil seeläbi laekumata tulu- ja sotsiaalmaksu, on raske arvutada. Keegi riigis ei ole teinud selle kohta uuringuid ja rahandusministeerium suunas vastava küsimusega statistikaameti poole, kes arvestab varimajandust teatud koefitsiendiga tavapärasest majandustegevusest.

Hinnanguliselt maksab ümbrikupalka viiendik tegutsevatest firmadest, eriti väiksemad. Tegutsevaid firmasid on umbes 20 000. Kui neist 4000s oleks igas tööl keskmiselt 5 inimest, jääb sel aastal nende miinimumpalga arvel aastas laekumata pool miljardit krooni tulu- ja sotsiaalmaksu. Arvutused põhinevad sellel, et need 20 000 inimest maksaksid makse keskmise 5000kroonise palga pealt.

Äripäeva üleskutsetele anda teada ümbrikupalkade maksjatest vastas kümmekond inimest. Kõik olid endised töötajad. Nende jutt sarnanes selles osas, et surve ümbrikupalka vastu võtta tuli tööandjalt. Vaid üks mees kinnitas, et tema ainult sellistes firmades töötabki, kus mustalt raha saab.

Ümbrikupalga maksmist vähendavad soodsad laenuintressid, mis soodustavad ametliku palga maksmist, et laen pangast kätte saada. Ümbrikupalga maksmist pidurdab ka sularahata maksete asendamine kaardimaksetega. Valvsaks võiksid teha kõik sellised kauplused, kus müüja sinu ostetud teksapaari kaustikusse kirja paneb ja arve lööb kokku kalkulaatoriga. Osaliselt vähendab ümbrikupalka ka pensioni sidumine sotsiaalmaksu laekumisega, kuid see pole eriti vettpidav argument, kuna inimeste arvates on pension väike nii ehk naa.

Samas on alust karta, et järgmisel aastal muutub ümbrikupalk menukamaks. Kui sotsiaalmaksu maksmine jagatakse töövõtja ja tööandja vahel, nagu soovivad tööandjad, suurendab see survet musta palgale. Tööandja pääseb osast sotsiaalmaksust ja võib avaldada töötajale survet vähem maksta. Teiseks muutub kergemaks haigekassakaardi saamine, seda saab teatud kuumaksete eest. Eriti maal on ju levinud skeem, et ametlikult on inimene töötu, et abiraha ja sotsiaaltoetusi saada, tegelikult vuhib ta mustalt tööd teha. Ettevõtja jaoks on aga häirivaim see, et nii rikutakse turgu. Ebaaus ettevõtja lööb madalamate teenusehindadega ausalt ettevõtjalt kliendid üle.