Astmelist tulumaksu tahab 71 protsenti rahvast

Mõõdukate ja Keskerakonna eri aegadel püstitatud astmelise tulumaksu loosungit pooldab täielikult 52 protsenti ja pigem toetab 19 protsenti rahvast, selgub Emori uuringust, kirjutab Postimees.

Astmelise tulumaksu vastu on 22 protsenti ja oma seisukohta ei osanud öelda 7 protsenti küsitletud poolest tuhandest 15-74aastasest inimesest.

?Selles on näha rohkem emotsionaalsust kui ratsionaalsust,? hindas riigikogu rahanduskomisjoni esimees Kalle Jürgenson (Isamaaliit). ?Inimesed kujutavad ette, et astmeline tulumaks on midagi, mida maksavad Indrek Neivelt, Ain Hanschmidt ja Hannes Tamjärv, ning et siis saab iga pensionär 1000 krooni kuus juurde.?

Tegelikkus näeb Jürgensoni sõnul aga välja teisiti: riigieelarve tuludes vähegi märgatava astmelise tulumaksu sisseseadmise tarvis tuleks tõmmata eraldusjoon kas keskmise palga kohale või veidi kõrgemalt, see on 5000-6000 krooni juurde.

?Näiteks veidi üle 5000 teenivatelt õpetajatelt me alles kuuleksime, mida nad sellest maksust arvavad,? nägi ta tagajärge.

Reformierakonna parlamendifraktsiooni esimees Jürgen Ligi ütles, et rahva enamuse toetus astmelisele tulumaksule pole üllatav, sest kajastab inimloomust. ?Inimene on loomult egoist ja loodab, et keegi teine hakkab tulumaksu tasuma tema eest,? tõdes Ligi.

Seadusi ei tuleks aga teha inimnõrkuste järgi, märkis Ligi. Samuti peaks tema hinnangul igale inimesele jääma perspektiiv, et kui ta rohkem teenida suudab, siis teda ei karistata selle eest kõrgema maksuga.