Õnnetused testivad

Parvlaeva Estonia hukkumine andis märku sellest, et Läänemerel seilavad laevad ei taga turvalist meresõitu. See, et vöörivisiirid avamerelaineile vastu ei pea, oli teada juba ennegi, kuid otsused suurteks tehnilisteks muudatusteks tehti alles siis, kui Estonia oli hukkunud. Reede õhtul Hiiumaal toimunud lennuõnnetus testis Hiiumaa päästeteenistuse ja meditsiinisüsteemi vastupidavust.

?Paneks hindeks viie, miinusega,? vahendas maavanem Hannes Maasel Hiiumaa kriisikomisjoni otsust. Aga juba praegu on selge, et päästevahendeid pole Hiiumaal siiski piisavalt. Mis siis saanuks, kui lennuk oleks maandunud mere poolt, seda mõtet pole praegu keegi nõus vist edasi arutamagi. Hiiumaa päästeteenistuse direktor Hannes Aasma sõnul oli õnnetusõhtul tõsine sidetakistuse oht. Vaja oleks, et nii arstidel, päästeteenistujail kui ka politseil oleks raadiojaamu, mis töötavad ühisel hädaabinumbril. Reedel oli mobiilikõ-nesid õnnetuspaiga lähistel nii palju, et võrk ummistus. Suur õnn oli Aasma sõnul seegi, et seni pole päästeteenistuse dispet?erteenistust saarelt veel ära viidud. Kahe aasta pärast peaks ühine dispet?erteenistus olema aga Pärnus. Kuidas koordineeriks pärnakas Palade õnnetuse päästetöid?

Veel mõni aeg tagasi räägiti tõsimeeli Hiiumaa haigla likvideerimisest. Hiiumaa naised sünnitaksid Haapsalus, meie haigeid aga ravitaks Tallinnas. Liiklusvahendiks pakutakse sellistes kavades kopterit. Kiireim viis liikumiseks. Aga nagu näitas lennuõnnetuse õhtu, saabub abi Tallinnast mitte vähem kui pooleteise tunniga. Abivajaja saaks operatsioonilauale seega parimal juhul kolme tunni jooksul.

Mida hiidlased praegu Eesti riigilt ootavad? Et jäetaks küündimatud arutelud haigla likvideerimise teemal. Et Hiiumaa saaks varustatud hädatarvilike merepäästevahenditega. Et Hiiumaale jäks edaspidigi oma dispet?ertee-nistus. Seega, et hiidlane ja meie külalised tunneks end turvaliselt. Lennuõnnetus näitas, et tuleme toime.

Autor: Urmas Lauri