- OMX Baltic0,11%320,29
- OMX Riga0,06%971,12
- OMX Tallinn−0,07%2 232,92
- OMX Vilnius0,42%1 513,35
- S&P 5000,63%7 771,62
- DOW 300,16%51 260,33
- Nasdaq 0,95%27 448,85
- FTSE 1000,34%10 497,94
- Nikkei 2252,4%69 946,86
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,89
- GBP/EUR0,00%1,18
- EUR/RUB0,00%95,06
- OMX Baltic0,11%320,29
- OMX Riga0,06%971,12
- OMX Tallinn−0,07%2 232,92
- OMX Vilnius0,42%1 513,35
- S&P 5000,63%7 771,62
- DOW 300,16%51 260,33
- Nasdaq 0,95%27 448,85
- FTSE 1000,34%10 497,94
- Nikkei 2252,4%69 946,86
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,89
- GBP/EUR0,00%1,18
- EUR/RUB0,00%95,06
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Parkmani tehing endaga
Tegelikkuses sadu miljoneid kroone maksvad seadmed sai Viru Keemia Grupp (VKG) kätte kunagi Kiviteri pankrotivarana kümneid kordi odavamalt, pealegi teenis ettevõtte üks juhtidest nn tankisti abil vaheltkasu.
?Piirkondlikud puhastusseadmed?, nagu ostu-müügilepingutes kirjas, kuulusid 2000. aasta jaanuaris Viru Keemia Grupi tütarettevõttele KJ Varahoolduse OÜ. Viimane müüs ?seadmed? edasi riiulifirmale Celindor ja see omakorda 3,18 miljoni krooniga tagasi VKG-le.
Nii jõudsid ?seadmed? ringiga omaniku kätte tagasi, ent tegelikult pole neid lepingu mõistes olemas.
Tankistina kasutasid ärimehed pidevas rahahädas kelnerit Toomas Mahki (31). Restorani Gnoom baaris pakkus üks härra 2000. aasta jaanuaris talle muretut teenimisvõimalust. Mahk oli nõus ning talle osteti Kermonist riiulifirma Celindor. Celindori vahendusel müüski VKG juhatuse esimehe Janek Parkmani isikus ?puhastusseadmed? iseendale, Janek Parkmanile.
Seadmeid müüva firma, VKG tütarettevõtte KJ Varahoolduse OÜ puhul on lepingus Parkmani ametiks kirjutatud juhatuse liige. VKG ja Celindori vahelises ostu-müügilepingus märgitakse ta juhatuse esimeheks.
Kuidas tehing toimus ja kui palju Mahk miljonite liigutamise eest teenis, kirjeldab ta algklassilapse konarlike trükitähtedega kirjutatud seletuses, mille tehingu jälgi ajavad riigiametnikud temalt võtsid (kirjaviis muutmata):
?Jaanuaris 2000 kuni mai 2000 olen isikuga kohtunud umbes 10 korda. Sama isik andis mulle dokumendid allkirjastada, mis olid ostumüügilepingud. Sama isikuga käisin pangas ülekannet tegemas umbes 1 000 000 krooni eest. Andsin ainult oma passi andmed st alkirja, alkirjade eest maksti mulle umbes 4000 krooni.?
Celindor tasus ?puhastusseadmete? eest, kui ta need VKG tütarettevõttelt korraks ära ostis, kahele arvele.
Üle poole kokkulepitud 3,18 miljonist kroonist, 1,7 miljonit krooni maksti OÜ-le TAN Service, ja ülejäänud osa 1,4 miljonit KJ Varahoolduse OÜ-le.
Kirjeldatud tehinguid iseloomustab asjaolu, et selles OÜde poolelt osalenud isikud ei ole ülesleitavad ? nagu ka OÜd, mille arvetelt raha läbi liikus. Nii Celindor kui ka TAN Service kadusid peagi pärast lepingute sõlmimist. Teeseldud tehinguga samas tegemist ei ole, sest rahasummad on firmade kontodelt tõepoolest läbi käinud.
VKG pressiesindaja Dainis Hirv põhjendas tehinguid asjaoluga, et VKG-l oli vaja varasid koondada. Teisisõnu, firmad remontisid puhastusseadmeid, tööd kajastusid varana nende firmade bilansis ning VKG-l oli otstarbekas varad enda kätte koondada ehk ära osta. ?3?3,5 miljoni krooni eest remonditi üht torujuhet,? väitis Hirv. Remontijad olid tema andmetel KJ Varahoolduse OÜ ning OÜ TAN Service. Celindor ostis nn remondi kokku ja müüs seejärel VKG-le edasi.
Hetkel kuum
Objekt, mida väidetavalt remonditi, kujutab endast võimast reoveepuhastuskompleksi hinnaga kuni 200 miljonit krooni.
Keskkonnaministeeriumi veeosakonna juhataja Marko Tuurmann ütles, et kaks ehitusekspertiisidega tegelevat firmat on pakkunud veepuhastusjaama hinnaks tänavu tehtud uuringute järgi 177,6 ja 220,9 miljonit krooni. Samas, kui arvestada, et jaam vajab investeeringuid, kujuneks tema turuhinnaks ilmselt 70?100 miljonit krooni.
Jaama ehitas Tuurmanni andmetel Viru Keemia Grupi eelkäija, nõukogude-aegne keemiakombinaat mitmes järgus 60ndate lõpus ja 70ndatel. Jaam töötleb lisaks VKG-le ka Velsicoli ja Jõhvi Piimatööstuse reovett, lisaks on selle kliendid kohalikud linnad Püssi, Jõhvi ning Kohtla-järve ning vallad.
Jaam vajaks hiiglaslikku, 500 miljoni kroonist investeeringut ning keskkonnaministeerium loodab Tuurmanni sõnul ELi ISPA abiprogrammile. Viimane kataks 75 investeeringumahust.
Paraku pidurdab ISPA-le taotluse esitamist ning raha küsimist asjaolu, et seadmeid valdab VKG ehk erafirma. ISPA-lt toetuse saamiseks peaksid seadmed kuuluma kohalikule omavalitsusele. ?Põhimõtteliselt on tegemist probleemiga, kus vara tuleks võõrandada,? märkis Tuurmann.
Keskkonnaministeerium on ISPA-le taotluse esitamiseks vajaliku konsultandi leidmiseks käivitanud riigihanke ning loodab aasta pärast taotluse sisse anda.
Hetkel kuum
Naine on Lõuna-Koreas üllataval moel tuntum kui kodumaal
Podcastid
18 akadeemilist tundi, millest 16 tundi auditoorset tööd ja 2 tundi iseseisvat kodutööd
Enimloetud
2
3
Viimased uudised
Tagasi Äripäeva esilehele